Aivar Sõerd: IRL tahab lõhkuda ennast õigustanud maksusüsteemi alustalasid

 (49)
Euroopa Parlamendi debatt: Kuidas tõmmata Euroopa majandus kraavist?
Euroopa Parlamendi debatt, Aivar SõerdFoto: Tiit Blaat

IRL-i idee kaotada alla 500-euroselt sissetulekult tulumaks on liikumine täpselt vastupidises suunas võrreldes 1994. aasta maksureformiga, mis on Eestile edu toonud ning teeb nii töövõtja kui ka tööandja elu keeruliseks, leiab endine rahandusminister, reformierakondlane Aivar Sõerd.

Eesti läks üle ühetaolisele ehk proportsionaalsele tulumaksule aastal 1994. Muuseas, peaminister oli siis Mart Laar. Tegemist oli maksureformiga selle sisulises tähenduses ja ühetaoline tulumaks, kus rakendatakse maksuvaba miinimumi, kehtib tänase päevani ja on ennast igati õigustanud.

Toonase maksureformi põhisambad olid järgmised:

1. sammas: Erinevate tululiikide ja tulude neutraalne kohtlemine.

See tagab muuseas selle, et maksumaksjal puudub huvi sattuda tuluvahemikku, kus maksukoormus on madalam.

IRL-i pakutu on liikumine täpselt vastupidises suunas, ehk nii tööandja kui ka töövõtja on huvitatud, et palk jääks näiteks allapoole 500 euro piiri kalendrikuus. Tekib huvi 500 eurot ületavat palgaosa näidata teisiti kui ametliku palgana, näiteks makstes ümbrikupalka või mõnel muul moel. IRL-i ettepanekus on küll astmed ühe eurose sammuga, aga see ei võta ikkagi maha motivatsiooni sattuda skaala sellesse osasse, kus maksukoormus on madalam. Ühetaolises süsteemis on see huvi aga viidud miinimumini.

Seotud lood:

Teisest küljest veel - mida rohkem on astmeid, seda keerulisemaks läheb süsteemi haldamine.
Oletame, et ettevõttes on sadu töötajaid. See tähendab, et tuleb iga töötaja osas rakendada erinevat maksuvaba miinimumi ja kalendrikuude lõikes on omakorda need erinevad.

2. sammas: Maksusüsteem ei peaks motiveerima väiksemate tulude teenimist.

Praegune süsteem vastab sellele põhimõttele, IRL-i süsteem on liikumine vastupidises suunas.

3. sammas: Tulumaksusüsteemi lihtsus.

Eestis rakendati esimesena maailmas e-maksuamet ja eeltäidetud tuludeklaratsioon. See oli aastal 2000, ehk pea viisteist aastat tagasi ja me oleme sellega väga harjunud. Kui meil poleks olnud ühetaolist tulumaksusüsteemi, vaid astmeline tulumaks, poleks see ilmselt õnnestunud, vähemalt mitte aastal 2000.

IRL-i süsteem on – kordan taas - liikumine täpselt vastupidises suunas. Tulumaksu jooksev kinnipidamine läheb keeruliseks, samuti tuludeklaratsiooni täitmine. Maksumaksja saab tulusid ka muudest allikatest, näiteks dividenditulu, tulu välismaalt, ühekordne tulu vara võõrandamiselt jne. Kuidas neid tululiike maksustatakse pakutava süsteemi puhul?

Ma arvan, et ei liialda, kui ütlen, et e-maksuamet ja eeltäidetud tuludeklaratsioonid vähemalt praegusel kujul uues süsteemis toimida ei saa.

Ehk kokkuvõtteks, IRL poolt pakutav uuendus on liikumine täpselt vastupidises suunas võrreldes 1994. aasta maksureformiga ja eemaldumine ühetaolisest tulumaksusüsteemist, viies sisse progresseeruva maksustamise ehk astmelise tulumaksu põhimõtte.