Aivar Sõerd: järgmise aasta riigieelarve – tuleviku arvel tehti ruumi tänasele heaolule
Valitsuse koostatud järgmise aasta riigieelarve esitlus jättis väga õnnetu mulje. Tegemist peaks olema majanduslikult heade aegade riigieelarvega, kirjutab
endine rahandusminister Aivar Sõerd (Reformierakond).
Valdkondades, kus king kõige rohkem pigistab – päästjate, politseinike ja õpetajate palgad, anti raha juurde näpuotsaga. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasv on sümboolne, sisuliselt räägime rahastamise paigalseisust. Erakorraliseks pensionitõusuks leiti 7 eurot, kümme korda vähem kui lubati. Pensionäridele lubatud täiendavaks 50 euro suuruseks tulumaksuvabastuseks raha ei leitud. Avaliku sektori investeeringutest oskas peaminister näiteks tuua vaid paar riigimaja.
Eelarve seis on nii nadi, et valitsusliikmed peavad rääkima eelarvepuudujäägi eesmärkide täitmisest. Igalt poolt paistavad miinused, aga eelarves oli vaja ruumi teha ka täiendavatele kuludele. Selleks tuli rahandusminister Helme sõnul nihutada kulusid, mängida ümber välisvahendeid, asendada riigieelarve rahad Euroopa Liidu eelarvest saadavate rahadega ja teha muid eelarvetrikke.
Kulude ja eurorahade edasi nihutamine ei päästa riigi rahandust, järgmiste aastate eelarvetele tekitab see täiendavaid kulusurveid. Siseriiklike eelarverahade asendamine eurorahadega on samuti riskantne lahendus. Hiljem võib selguda, et Euroopa Liidu eelarvest saadavad rahad pole selliseks asendamiseks kõlbulikud või pole neid võimalik kasutada soovitud mahus. Jälle võib tekkida probleem tulevaste aastate eelarvetega.
Arvukalt on muudatusi tehtud investeeringute rahastamiskavades. Mitme kevadises riigieelarve strateegias ette nähtud investeeringu raha on edasi lohistatud järgmiste aastate eelarvetesse.
Võrreldes sügisese majandusprognoosiga on juurde kirjutatud tulusid, mille saamine on küsitav. Suurendatud on niigi pingelist riigiettevõtete dividendide prognoosi, kuskilt on leitud lisavõimalusi kulude katmiseks CO2 rahadest ja head töö eest eurorahade paindlikul kasutamisel on käiku lastud ka preemiarahad EL tulemusreservist.
Eelarve esitlusel ei tulnud vastust küsimusele, kust tuli täiendav raha valmislubaduste täitmiseks. Rahandusminister Martin Helme lubas raiskava riigiaparaadi tõhusaks saada ja eelarve revisjoni tulemusi näidata juba järgmise aasta eelarves. Eurorahade ümbermängimine, kulude nihutamine ja siseriiklike eelarvetulude vahetamine Euroopa Liidu vahendite vastu on näiline tegevus, mitte sisuline eelarverevisjon.
