1. Jüri Ratas kaotab maksureformiga oma kuusissetulekult 36 eurot, seda võrreldes varasema maksusüsteemiga. Kui aga töötava pensionäri sissetulek, koos palga ja pensioniga, on üle 1350 euro kuus, siis tema kaotab kuni 83 eurot. Eesti pensionäride vaesusrisk on Euroopa Liidu kõrgeim, selgus hiljutisest uuringust. Kui tervis lubab, siis paljud pensioniealised jätkavad panustamist tööjõuturul. Kas see on õiglane, et töötav pensionär peab olema solidaarsem kui kõrgepalgaline riigiametnik?

2. Eelmisel aastal oli keskmine vanaduspension ligi 450 eurot kuus. Kui pensionär saab ka töötasu või muid tulusid, siis teatud tulupiirist alates maksustatakse kogu pension ja muud tulud alates esimesest eurost tulumaksuga, kas see on õiglane? Seni loeti õiglaseks, et keskmiselt vanaduspensionilt tulumaksu ei võeta.

3. Kas see on õiglane, et aasta lõpus sünnituspuhkusele minevad naised peavad samal aastal rohkem tulumaksu maksma kui need, kes lähevad sünnituspuhkusele aasta keskel?

4. Kas see on õiglane, et isegi alampalgaga kultuuritöötajad ei näe paljukiidetud maksuvaba tulu 500 eurot kuus, sest nende palgatase on selleks liiga kõrge?

5. Kas see on õiglane, et abielupaaridelt võeti ära ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimalus? Ühine tuludeklaratsioon tuleneb perekonnaseaduse loogikast ning abikaasade ühisvara käsitlusest ja ühise tuludeklaratsiooni kaotamine mõjutas valusamalt neid peresid, tulu teenib vaid üks abikaasadest.

6. Vabatahtlik pensionifond on ainus tulumaksusoodustusega kogumisviis. Uus maksusüsteem aga pööras pea peale senise maksuarvestuse vabatahtliku pensioniga liitunud inimestel. Kolmanda pensionisamba väljamaksed osalevad nüüd maksuvaba tulu määra arvutamises, need võivad vähendada maksuvaba tulu suurust ja sedakaudu tekitada täiendava tulumaksukohustuse. Kas riigi poolt soodsa maksurežiimiga säästmisvõimaluse pakkumisest taganemine ja varem investoritele antud lubaduste rikkumine on õiglane?

Seda loetelu võiks jätkata veel pikalt. Raske on ka ennustada, milliseid ebameeldivaid üllatusi veel välja tuleb, kui hakkab pihta tulude deklareerimine. Viimased kaks aastat kestnud eksperimenteerimine maksudega on läinud ühe mustri järgi. Ise tekitame probleemi, seejärel hakkama seda ise kangelaslikult lahendama. Viimane näide on sellest, kuidas koalitsioon otsib paaniliselt võimalust aasta lõpus sünnitushüvitise saajate maksuprobleemi lahendada ravikindlustusseaduse muutmise kaudu.

Jääb mulje, et maksusüsteemi keerukaks muutmine ongi võetud omaette eesmärgiks. Kadri Simson kirjutas oma arvamusloos, et võrreldes 2017. aastaga maksavad vähem tulumaksu need töötajad, kelle tulu jääb vahemikku 487-1776 eurot. Toome siinkohal näite perest, kus on kaks töölkäijat. Üks abikaasadest sai tulu 1900 eurot ja teine abikaasa 1500 eurot. Üks abikaasadest võitis paarkümmend eurot, teine kaotas paarkümmend eurot. Mis kasu peale keerukuse sellest maksureformist antud perele üldse oli?

Ebaõnnestunud maksusüsteemiga pole tänasel päeval rahul ka selle loojad ise. Soovitus maksueksperimendi väljamõtlejatele on, et ärge minge maksusüsteemi torkima, kui asja ei tunne ja teemat ei valda.