Aivar Sõerd: loovutada eelarvetulu naaberriikidele ja kulutada ära vähesed allesjäänud reservid on ikka väga suur rumalus

 (157)
Aivar Sõerd
Aivar SõerdFoto: Madis Veltman

Vaatamata järsult ülespoole korrigeeritud majandusprognoosile ei suuda valitsus eelarvet tasakaalu viia. Majandustsüklile kohasest reservide kasvatamisest pole muidugi juttugi.

Värske majandusprognoos ütleb, et järgmise aasta eelarve on nii struktuurselt kui nominaalselt miinuspoolel. Kuna eelarve tulud kulusid ei kata, lähevad käiku ka olemasolevad reservid. Prognoosi andmetel on 2018. aastal täiendav eelarvekulude ja negatiivse rahavoo finantseerimisvajadus reservidest 113 miljonit eurot ja 2019. aastal 238 miljonit eurot. Suurema osa kahe järgmise aasta negatiivsest rahavoost tekitab riigieelarve miinus.

Eilsete valitsuskabineti eelarveotsuste tulemusel eelarve miinus veidi vähenes ja paremaks muutuvad ka prognoosi rahavoogude numbrid. Esialgsel hinnangul võib parandus olla suurusjärgus 30 miljonit eurot, aga numbrid täpsustuvad kui ministeerium eelarve kokku kirjutab. Kindlasti ei ole eilsed otsused piisavad selleks, et kahe järgmise aasta rahavoog plusspoolele saada.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo kaudu vahendatud sõnumid prognoosi ja eelarvepoliitika kohta vajavad täiendavat selgitamist. Teatele sellest, et võlakoormus langeb, tuleb juurde lisada, et riigivõlg eurodes väljendatuna mitte ei vähene, vaid kasvab. Prognoosist saame lugeda, et kui 2016. aasta lõpus oli valitsusektori võlg 1 984 miljonit eurot siis kasvab see igal järgmisel aastal ja jõuab 2019. aastaks 2 225 miljoni euroni. Seega valitsussektori võlg kasvab kolme aastaga 241 miljoni euro võrra.

Seotud lood:

Olenevalt sellest kuidas näitajaid soovitakse esitada, tehakse need kord eurodes, kord protsendina SKT suhtes. Näiteks valitsussektori investeeringuid esitleti eurodes, mitte protsendina SKTst, sest nii näeb üldpilt hoopis parem välja. Protsendina SKTst ei ole investeeringud järgmisel aastal sugugi kõigi aegade suurimad. Mõnel varasemal aastal on see näitaja hoopis parem olnud. Näitajate valikuline esitamine on saanud mustriks, sest selliselt saab halba eelarvepoliitikat näidata veidi paremas valguses.

Oluline on ka teada, et uues prognoosis on tehnilistel põhjustel SKT tasemed tagasiulatuvalt kogu aegrea ulatuses ülespoole korrigeeritud ligi miljardi euro võrra. See tähendab, et tegelikult on meie majanduse seis nüüd ja ka varasematel aastatel olnud parem ning teeb positiivsemaks ka maksukoormuse ja võlakoormuse näitajaid.
Aga ka muudetud näitajate valguses näiteks maksukoormus järgmisel aastal kasvab võrreldes tänavuse aastaga. Kuigi kogu mõju ei tule maksutõusudest, siis näiteks pakendiaktsiisi asendusmeetemega, FIEde maksumuudatustega ja suurtarbijate elektriaktsiisi muudatustega pole prognoosis maksukoormuse leidmisel arvestatud.

Valitsussektori investeeringud kasvavad järgmisel aastal põhiliselt tänu Euroopa Liidu eelarvest rahastatavatele investeeringutele, sest saabub praeguse eelarvevahendite kasutamise perioodi kõrgaeg. Sellel aastal kasvavad valitsussektori investeeringud 27 protsenti, järgmisel aastal aga 10 protsenti. Analüütikute keelde pannes järelikult riigieelarve investeeringute kasv aeglustub. Alates 2019. aastast hakkavad riigieelarve investeeringud vähenema nii protsendina SKTst kui ka eurodes väljendatuna.

Suurim rumalus, mis meile prognoosist vastu vaatab, on arulage aktsiisipoliitika, mille tulemuseks on aktsiisitulude loovutamine Läti riigile. Rahandusministeeriumi andmetel jääb tänavu alkoholi piirikaubanduse tõttu eelarvesse laekumata 31 miljonit eurot. See on aga alles algus, aktsiisivahed kasvavad ka edaspidi. Loovutada eelarvetulu naaberriikidele ja kulutada ära oma vähesed allesjäänud reservid on ikka väga suur rumalus.