Riigkogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) tõi välja, et kui Kreeka, Portugali ja teiste programmiriikide puhul on kehtestatud ranged tingimused, siis Itaalia puhul pole aga riigipõhist abiprogrammi kokku lepitud, mis tähendab, et pool keskpanga erakorralise sekkumise mahust on käiku ilma mingeid programme kokku leppimata ja tingimusi seadmata.

Samas tuleb arvestada sellega, et väärtpaberiprogrammide raames kokkuostetud võlakirjad võivad sisaldada ka finantsriske.

"Euroopa Keskpanga erakorraliste meetmete ja ulatusliku sekkumise puhul on põhiline kaasnev probleem see, et sekkumine finantsurgudele kahandab probleemsete riikide motivatsiooni viia läbi struktuurseid reforme ja suunata riigi rahandust jätkusuutlikule rajale," nentis Sõerd pressile saadetud teates.

Sõerd lisas, et Euroopa Keskpank samas lubanud, et hakkab edaspidi riigi võlakirju ostma alles siis, kui riik on palunud abi ja nõustunud tingimustega ning kokku leppinud reformikava.

Eurosüsteemi bilansis on probleemsete riikide võlakirju Eesti Panga aastaaruande andmetel eelmise aasta lõpu seisuga 208 miljardit eurot ja nendest Eesti Panga bilansis 341 miljonit eurot vastavalt Eesti Panga osalusele keskpankade süsteemis.

„Juhul kui võlakirju emiteerinud riigid suudavad oma kohustusi täita, teenib Eesti Pank nendelt võlakirjadelt tulu, aga juhul kui maksed katkevad ja tagatised osutuvad ebapiisavaks, tuleb kanda kahjumeid, ehk need võlakirjad kannavad reaalset riski," sõnas Sõerd.

Sõerdi sõnul on avalikkusel on jätkuvalt suur huvi Euroopa keskpanga otsuste vastu ning seetõttu on igati tervitatav Eesti panga poolt võetud suund suuremale avatusele.

„Eurosüsteemi nõukogu otsused on reeglina turutundliku iseloomuga ja avalikkus ei saa täiesti põhjendatult teada kavandatavatest meetmetest või konkreetsest sekkumise plaanidest ja nende ulatusest. Aga juba tehtud otsuseid ja rakendatud meetmeid tuleks kindlasti avalikkusele põhjalikult selgitada," rõhutas parlamendisaadik.

"Sealhulgas peaks ka Eest Pank senisest rohkem selgitama oma keskpanga nõukogus väljendatud ja kaitstud seisukohti."

Sõerdi sõnul on Euroopa Keskpank osutunud otsustavaks tegijaks euroala võlakriisi stabiliseerimisel. Kuid tuleb siiski arvestada, et kuigi erakorralised meetmed on võlakriisi süvenemise peatanud, pole kriisi algpõhjused veel kaugeltki mitte ületatud.

"Väga paljudel euroala riikidel on riigivõlg ja intressikoormus ülemäära kõrge ja seni kuni võlakoormus pole langenud jätkusuutlikule tasemele ei saa rääkida võlakriisi lahendamisest," nentis Sõerd.