Aga töötukassal ongi suured kulud, kuna asutusel on üle Eesti on 28 moodsat ja hästisisustatud bürood. Võrdluseks näiteks kordades suuremal maksu- ja tolliametil on kohalikke teenindusbüroosid kaks korda vähem, vaid 16 teenindusbürood. Ka politsei- ja piirivalveametil, kus inimesed teenidusbüroode pikkades järjekordades seistes peavad ootama oma isikut tõendavate dokumentide vormistamist, on tunduvalt vähem büroosid kui töötukassal.

Asi on selles, et töötukassa on väga rikas asutus. Neil on teenindusbüroo isegi Antslas. Kui teised riigiasutused saavad ülalpidamise riigieelarvest, siis töötukassale laekub suur osa tulu töötuskindlustusmaksetena. Kindlustuspõhimõttest nende maksete kogumisel on asi kaugel. Mitu aastat pole töötuskindlustuse makse määra langetatud, kuigi kogutud reserve ja väljamakseid arvestades oleks see põhjendatud.

Töötukassa nimemuutmise asemel tuleks hoopis langetada töötuskindlustuse makse määra. Tervise- ja tööminister tegi hiljuti ettepaneku luua tööõnnetuskindlustus erakindlustuse põhimõttel. Probleem olevat selles, et seni makstakse tööõnnetuste kulu ja töökeskkonna riskid haigekassa ja riigieelarve arvel kinni.

Aga siis peaks toimima samasugune kindlustuspõhimõte ja loogika ka töötuskindlustuse puhul. Viimastel aastatel on töötus olnud läbi aegade madalaimal tasemel, töötukassa on kogunud arvestatavad reservid. Seega tuleks kindlustuspõhimõttest tulenevalt maksemäära langetada või isegi enamkogutud maksed tööandjatele tagastada. Töötukassal on kogutud üle 750 miljoni euro reserve, mis on “hoiustatud” riigikassas ja kus seda raha kasutatakse riigieelarve jooksva miinuse finantseerimiseks.