Sügis aga leevendust ei toonud ja uus prognoos näitas hoopis majanduskasvu edasist aeglustumist. Järgmise aasta riigieelarvet tutvustades kiitles rahandusminister, et ollakse rõõmsalt teel tasakaalupunkti suunas. Kuskilt tekkis võimalus ka kulude suurendamiseks, mis ei haakunud kuidagi kevadise kärpejutuga. Rahandusministri selgitus asja kohta jäi üksjagu segaseks. Eelarve kokkupanekul olevat olnud kulude ajatamisi, mitmesuguste tegevuste edasilükkamisi ja eurorahade ümbertõstmisi.

Lükati edasi investeeringuid

Riigikokku jõudnud eelarveseaduse eelnõu tõi selgust veidi juurde. Selleks, et eelarve tasakaaluraamistikus kärpe-eesmärke täita ja uuteks kuludeks ruumi juurde saada, nihutati edasi investeeringuid. Suured taristu- ja muud investeeringud lükati tulevikku põhjusel, et riigihanked venivad, kohtuvaidlused takistavad ehitustega alustamist ja ka tekkepõhine raamatupidamine andis ruumi tehingute ajatamiseks nii nagu vaja.

Vabanenud raha ja vabanenud eelarveruumi aga ei kasutatud selleks, et panna asemele teisi investeeringuid, mis olid ammu ootel. Nii jäi näiteks eelarvest välja Tartu Riia ringi ristmik, mida peetakse kõige õnnetusterohkemaks.

Investeeringute nihutamine ei lahenda midagi, vaid lihtsalt lükkab probleemide lahendamist edasi. Tulevaste aastate eelarvetes on veel vähem ruumi investeeringuteks kui seda täna on.

Hakati jagama laskmata karu nahka

Praegusel valitsusel on õnn laiali jagada raha, mille panid kõrvale eelmised valitsused. Jutt on EL struktuurivahendite tulemusreservist, mis moodustati neli-viis aastat tagasi 6% ulatuses praeguse EL finantsperioodi struktuurivahendite mahust. Sellise tulemusreservi moodustamist nõuavad kehtivad reeglid. Seda raha on kokku üle 200 miljoni euro ja põhiosa sellest on kavas ära kasutada aastatel 2020-2021. Järgmise aasta riigieelarves on seda raha üle 70 miljoni euro. Seni on see rahakirst aga veel luku ja riivi taga, sest Euroopa Komisjon pole oma heakskiitu nende rahade kasutamiseks veel andnud. Tulemusreservist raha saamiseks on vaja ette näidata silmapaistvaid tulemusi eurorahade senisel kasutmisel.

Kevadel koostatud riigieelarve strateegias kirjutati teadus- ja arendustegevuse kulude reale 39 miljonit eurot tulemusreservi raha. See jagunes erinevate ministeeriumide vahel. Paraku selgus aga suvel, seega varsti peale laskmata karu naha jagamist, et tulemusreservi raha sinna suunata ei saa. Programm ei täitnud vahehindamisel seatud eesmärke, mistõttu jäi preemiarahast ilma. Karu jooksis metsa peitu ja jäi vähemalt sellel korral maha laskmata.

Valitsus ei näinud siin suurt probleemi ja tegi uue otsuse laskmata karu naha jagamiseks. 39 miljonit eurot teadus- ja arendustegevusele mõeldud tulemusreservi raha suunati edasi Kaunite Kunstide Kooli ehitamiseks ja manöövri tulemusel sealt vabanenud raha sai kasutada mujal riigieelarves. Rahandusminister on rahul, tülikast kulude kärpest ja igavast eelarverevisjonist päästis vähemal sellel korral väike manööverdus eurorahadega.

Suurem probleem aga tekkis sellest, et see 39 miljonit eurot tulemusreservi raha kadus ära teadus- ja arendustegevuse realt. Täitmata oleks jäänud kevadel välja öeldud eesmärk hoida teadus- ja arendustegevuse kulu 0,71% tasemel SKPst.

Tulemusreservist saamata jäänud raha asendati ettevõtete ressursitõhususe rahaga

Puuduolev raha leiti keskkonnaministeeriumi eelarvest ettevõtete ressursitõhususe meetmest. Raha võeti ära meetme põhiosast ja suunati erinevatele ministeeriumidele teadus- ja arendustegevuse kulude katteks. Raha tuli sinna igal juhul leida, et saaks täidetud teadus-ja arendutegevuse eesmärk, mis on järgmise aasta riigieelarves 0,74% SKPst. Meetmest raha äravõtmise vastu protesteerisid õigusega ettevõtjad, sest ettevõtete ressursitõhususe meede oli neile oluline.

Ressursitõhususe meetmest 39 miljoni euro äravõtmine tähendab seda, et ettevõtjate hinnangul jääb saavutamata 124 miljoni euro suurune ressursisääst ja jäävad tegemata 111 miljoni euro ulatuses investeeringuid ressursitõhususe parandamiseks.

Seega on selge, et järgmise aasta riigieelarvega võetakse lõivu tuleviku arvelt. Tänane heaolu on põhiline, probleemide lahendamine las jääb tulevikku. Manööverdamised eurotoetustega näitavad, kui suur on sõltuvus eurorahadest. Seda sõltuvust on aga vaja hakata järk-järgult vähendama, sest järgmisel eurorahade finantsperioodil vähenevad struktuurivahendid tuntavalt. Praegune valitsus läheb aga seda teed, et mitte ei vähendata, vaid suurendatakse sõltuvust eurotoetustest.