Aivar Sõerd: Palgakasvu veab avalik sektor
Avatud liberaalse majandusega riikides pole valitsustel just ülemäära palju hoobasid majanduse suunamiseks. Põhiline instrument, millega riik saab majandusse sekkuda on eelarve- ja maksupoliitika instrument. Eelarvepoliitika kaudu tasakaalustab riik majandust ja riigi rahandust tervikuna. Iga- aastase riigieelarvega määratakse ka palgad avalikus teenistuses.
Uuringu andmed näitavad, et riigiasutuste palgakulud kasvasid kahe aastaga 2006 aasta 326 miljoni euro tasemelt 482 miljoni euro tasemele 2008 aastal. Kriisiaastatel vähenes palgakulu aastaks 2011 12% võrra, jäädes samas ikkagi 100 mln euro võrra suuremaks kui 2006 aastal.
Kindlasti ei saa avalik sektor olla palgakasvu kiirendaja, ehk siis avalike sektori palgakasv ei saa seda ületada kasvu erasektoris.
Maksumaksja saab paraku kanda vaid sellist koormat, mis on jõukohane. Kui meie võlakoormus on väikseim Euroopa Liidus, siis maksukoormus on küll keskmisest väiksem, aga Euroopa Liidus oli näiteks 2011 aasta seisuga 8 Eestist madalama maksukoormusega liikmesriiki.
Käesoleva aasta eelarve andis võimaluse tõsta palka avalikus sektoris 4,4% täiendavalt eraldatud vahendite arvel, lisaks sellele leidsid mitmed ministeeriumid ja riigiasutused täiendavaid vahendeid ka sisemiste ümberkorralduste arvel.
Eesti Panga värske majandusülevaade toob välja, et erasektori palgakasv on käesoleva aasta alguses avaliku sektori omale alla jäänud. Aasta jooksul see vahe ilmselt tasandub, kuna palgakasvu kavandavad ka ettevõtted. Ametiühingute Riigikogu rahanduskomisjoniga kohtudes esitatud nõue tõsta järgmisel aastal avalikus sektori palgaeraldisi 8% võib kahel järjestikusel palgatõusu aasta järel tõesti viia selle piiri ületamiseni, kust alates avalik sektor osutub palgaveduriks. Riigieelarvestrateegia koostamisel seadis valitsus eesmärgiks tõsta järgmisel aastal valikus sektoris palka 5%.
Avaliku sektori palgakasvuga koos peab kasvama ka töö tulemuslikkus. Kui sellega kaasneb ka üleliigse bürokraatia vähenemine ja suureneb avaliku sektori poolt pakutavate teenuste kvaliteet, siis võime täiendavate vahendite eraldamise palgakasvuks lugeda igati põhjendatuks.
Eesti Panga president Hardo Hansson on öelnud, et euroalal kujuneb palgatõusuks tänavu kaks protsenti ja ka inflatsioon on kaks protsenti, mis tähendab, et seal kasvab reaalpalk null protsenti. Meil aga jääb reaalpalga kasv kolme protsendi lähedale. Kindlasti tuleb arvestada riigieelarve seisuga. Peame järgmise aasta riigieelarvet kavandades kindlasti arvestama ka majandusprognoosiga. Viimane kvartal näitas siin pidurdumise märke.
