Saime teada, et valitsuse alkoholiaktsiisi poliitika tõttu jäi riigile eelmisel aastal laekumata 50 miljonit eurot.

Rahandusministeerium millegipärast ei ütle, et siia tuleb juurde lisada ka aktsiisikaupadelt saamata käibemaksu.

Suurem jama seisab alles ees. Asi on käesoleva aasta aktsiisilaekumistes. Eelarvesse kirjutati sisse alkoholiaktsiisi tulusid summas 341 mln eurot. Seda korrigeeriti vaid 10 mln allapoole, seoses 1. veebruari 10% aktsiisitõusu asendamisega 5% tõusuga. Seda on seega 110 mln eurot rohkem kui eelmisel aastal laekus. Seda raha riigikassa ei näe. Kuludes on see aga sees ja eelarvega on see raha laiali jagatud, vaid Kultuurkapital arvestab tegelike laekumistega.

Selgitan ka, miks seda raha eelarvesse ei tule. Enam kui 100 mln eurot kirjutati alkoholiaktsiisi tulu tänavusse eelarvesse juurde selle kaalutlusega,

et enne järgmist, 1. jaanuari 2019 aktsiisitõusu tuleb vana määraga kaupade lattu varumine ja aktsiis peaks laekuma 2018. aasta eelarvesse.
Kuna valitsus on juba etteruttavalt teada andnud, et eelarvestrateegia koostamisel tuleb ilmselt 2019 aktsiisitõus ära jätta, siis ei saa toimuda ka mingit aktsiisikaupade ette varumist.

Seega tänavuse aastaga võrreldes saab alkoholiaktsiisi tulude kasv tulla vaid 1. veebruari 5% aktsiisitõusu arvel ja tarbimise kasvust. Tarbimine on aga langustrendis ka ilma piirikaubanduseta. Lõuna piirikaubandus tänavu taanduma ei hakka, ka peale Läti 1. märtsi aktsiisitõusu. Soomlaste aktsiisikaupade ostud, ehk põhja piirikaubandus ka taastuma ei hakka.

Kokkuvõtlikult, 1. jaanuari 2019 aktsiisitõusude ärajätmine ei ole kaugeltki piisav kraavi aetud aktsiisipoliitika õigele rajale tagasi toomiseks. Ilma aktsiise langetamata lahendust pole.