Aivar Sõerd: valitsuse aktsiisilangetus osutus jämedaks veaks, lõunarindel saadi lüüa!

 (214)
Aivar Sõerd
Aivar SõerdFoto: Madis Veltman

Reformerakondlasest riigikogulane ütleb, et Läti kiire vastu käik Eesti valitsuse alkoholi aktsiiside langetamise kavale näitab, et piirikaubanduse kokkutõmbamiseks valiti väga vale tee.

Aivar Sõerd ütles Läti seimi tänase plaani valguses vastata Eesti valitsuse alkoholi aktsiisilangetustele, et tänane valitsus tegi eelmise valitsuse veale omakorda vea otsa.

„Piirikaubanduse tõrjumine on keeruline ettevõtmine ja õigete aktsiisimäärade paikapanemine komplitseeritud optimeerimisülesanne. Koalitsioon läks alkoholiaktsiisi langetama ja valis selleks vale lahenduse. Eelmise valitsuse vigadele tehti uus viga otsa,“ märkis Sõerd.

Tema sõnul leidis juba aktsiisilangetuse eelnõu menetlemisel Riigikogu rahanduskomisjonis kinnitust, et valitsus ei teinud oma eelnõule eelnevalt mõjuanalüüsi. „Saime ka teada, et 25% ühtlast aktsiisilangetust oli poliitiline otsus, mis ei tuginenud piirikaubanduse uuringutele.“

Seevastu Reformierakonna poolt riigikogule esitatud eelnõu võttis Sõerdi sõnul arvesse uuringuid.

Seotud lood:

Jäme viga, agressiivne samm

„Samal ajal olid uuringud ja mõjuanalüüsid olemas, need tegi KPMG eelmise aasta lõpus ja kõik selle uuringu järeldused kehtivad ka tänasel päeval. KPMG pakkus diferentseeritud aktsiisimäärade langetust, mitte ühtlast langetust, nagu oli koalitsiooni eelnõus. KPMG pakkus välja ka optimaalsed määrad piirikaubanduse tõrjumiseks, ehk 33% õllele ja 4% kangele alkoholile. Kasutasime neid määrasid ka Reformierakonna piirikaubanduse tõrjumise seaduseelnõus, mille koalitsioon juuni algul ootamatult ja ilma argumentideta menetlusest välja hääletas,“ sõnas riigikogulane.

Sõerdi hinnangul lähtus valitsuse tegevuskava kinnisideest ja tulemuseks ongi suur ja jäme viga. „Koalitsioon lähtus kinnisideest, et tuleb säilitada selline õlle ja viina aktsiisi omavaheline suhe, millise Ratase valitsus 2017. aastal läbi surus. See viis aga kange alkoholi langetuse Läti tasemele ja järgmise aasta vaates isegi Läti tasemest allapoole. See oli jäme viga, seda polnud vaja piirikaubanduse tõrjumist silmas pidades ja osutus Läti poolt vaadatuna agressiivseks sammuks.“

Reformierakonda kuuluv riigikogulane lisas veel, et piirikaubanduse tõrjumiseks polnud vajadust aktsiisimäärade langetuseks naaberriigi tasemele või sellest allapoole. „Piisanuks sellest, kui langetatakse määrad naaberriigi määrade lähedasele tasemele selliselt, et aktsiisikaupade hinnavahed ei tekitaks majanduslikku stiimulit tarbijale piiripoodi sõitmiseks. Sellised määrad pakkuski välja KPMG oma uuringus ja meie vormistasime need eelnõuks.“

„Rahandusminister Helme alustas oma ametit silmatorkavalt sõjakalt. Kõigepealt tahtis Luksemburgis enda kätte saada euroala stabiliseerimisfondi tuumanuppu. See tal ebaõnnestus.
Nüüd lubas kiiret võitu Läti suunal ja likvideerida piirikaubanduse Läti piiril 1. juuliks. Paraku tuleb tal tunnistada lüüasaamist ka lõunarindel Valkas ja Ainažis,“ resümeeris Sõerd.