Nende kuue suure hulka kuuluvad Arnold Kimber, Robert Lepikson, Andres Lipstok, Reet Roos, Jüri Šehovtsov ja Olari Taal. Teatud mööndustega võib neile lisada veel ka Rein Langi, Jaanus Marrandi, Sven Sesteri ja Imre Sooääre, aga samuti Andres Jalaka, Mart Opmanni ja Vello Tafenau nimed.

Valdav enamik riigikogu liikmetest kuulub mitmesuguste sihtasutuste ja mittetulundusühingute nõukogudesse.

Mõni rahvaesindaja kuulub nende äriühingute nõukogudesse, mille enamusaktsiad on riigi või munitsipaalvõimu omanduses. Nii näiteks kuulub nimekirja esimene Olav Aarna ASi Cybernetica nõukogusse. Ehkki Cybernetika kogu aktsiapaki hoidja on haridus- ja teadusministeerium, ulatuvad teadustootmisega tegeleva äriühingu tundlad otsapidi ka eraärisse – Cybernetikale kuulub veidi alla viiendiku ASi Privador aktsiatest.

Samuti jäid tähelepanu alt välja puhtformaalsed sidemed äriühingutega. Juba mainitud Aarna puhul võiks ju viidata näiteks sidemetele ASiga EBS Grupp. Kuid sama loogika alusel oleks pidanud siis sisse tooma ka Ivari Padari nime, lähtuvalt tema seostest Tallink Grupiga. Neid formaalseid seoseid on rohkemgi.

Suurettevõtjate assotsiatsiooni aseesimees, Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas avaldas arvamust, et praeguse riigikogu koosseisus on tõsiselt võetavaid äriinimesi liialt vähe.

“Ärimeeste esindatus peaks riigikogus kohe kindlasti olema. Praegune suhteliselt väike esindatus on põhjendatav ilmselt sellega, et ärimeestel pole johtuvalt oma tegevusest aega riigikogus istuda. Neid, kes pääsesid riigikogusse ja otsustasid seal ka töötada, tuleks aga kindlasti nende tegevuses toetada. Nende töötamist riigikogus tuleb igati tervitada ja soodustada. Ärimeeste osakaal võiks riigikogu koosseisust olla kuskil 10–15 protsenti.”