Ajutine tööots ei tähenda loobumist töötuskindlustushüvitisest

 (2)
Ajutine tööots ei tähenda loobumist töötuskindlustushüvitisest
AS Balbiino värbas olemasolevatele töötajatele suvekuudeks juurde ligi 45 inimest.Kristo Nurmis

Töötud pelgavad lühikesi tööotsi vastu võtta hirmus, et pärast pole millegi eest elada.

Arvutikujundaja Ege jäi sel kevadel töötuks. Uut meelepärast tööd pole naisel leida õnnestunud, kõrvale on ta lükanud ka paar ajutise töö pakkumist. „Siis ma kaotan ju töötuskindlustus-hüvitise,” põhjendab ta oma otsust.

Tegelikult võiks Ege ajutise töö vastu võtta küll, sest töötuskindlustushüvitist on võimalik ka uuesti taotleda. Juhul, kui inimene jääb uuesti töötuks 12 kuu jooksul pärast seda, kui talle esimest korda hüvitis määrati, jätkab töötukassa selle maksmist just nimelt nende päevade eest, mis jäid esimesel korral kasuta-mata.

Töötukassa juhatuse liikme Erik Aasa sõnul kehtivad töötuskindlustushüvitise korduval taotlemisel samad kriteeriumid, mis esmasegi taotlemise korral, välja arvatud 12 kuu pikkuse kindlustusstaaži nõue. „Kui inimene asub tööle enne, kui hüvitise maksmise periood on lõppenud ja jääb uuesti 12 kuu jooksul töötuks neil tingimustel, mis hüvitise maksmist võimaldavad, saab ta uuesti töötuskindlustushüvitist taotleda,” kinnitab Aas. Ja kuna koondamise jms töölepingu lõpetamise põhjuste kõrval annab õiguse hüvitise saamiseks ka töösuhte tähtaja möödumine, polegi vaja peljata, et lühike tööots hiljem hüvitise saamise nulliks.

AS-i Balbiino personalijuht Sigrid Sooman tõdeb, et suvekuudeks ajutist tööjõudu värvates tekkis paljudel kandideerijatel küsimus, mis saab edasi töötuskindlustushüvitisest. „Selgitasin neile, aga paljud tahtsid ise töötukassalt kinnitust, soovitasin siis sealsele infotelefonile helistada,” märgib Sooman. Kokku värbas Balbiino suvekuudeks ligikaudu 45 inimest. Kui palju nende hulgas töötuid oli, Sooman öelda ei osanud. Neid muidugi oli, sest mitmed küsisid hiljem Balbiinolt töötukassa tarvis tõendit.

Summa võib muutuda

Kindlustushüvitise arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa kuu sissetulek. Kui nii-öelda uus töötamise periood ei kesta üle kolme kuu, ei lähe need kuud hüvitise suuruse arvestamisel veel arvesse. Pikemalt töötades (kui uuel töötamise perioodil on saadud töötasu enam kui kolmes kalendrikuus) läheb arvesse juba ka uus töötasu, mis mõjutab ühtlasi ka töötuskindlustushüvitise suurust.

„Töötuskindlustushüvitis annab töötule võimaluse paremini tööd otsida, tal on ju asendussissetulek olemas,” rõhutab Aas, et hüvitise saamine ei saa olla põhjuseks, miks töötu talle pakutavast uuest tööst keelduma peaks.

Töötukassal on õigus hüvitise maksmine enne tähtaega katkestada siis, kui töötu ilma mõjuva põhjuseta keeldub oma tööotsimiskava täitmisest või talle pakutud igati sobivast tööst.

Samas on töötukassa andmetel kindlustushüvitise saamise aeg üpris pikk – inimesed, kel on õigus hüvitist saada 180 päeva, on seda saanud keskmiselt 157 päeva. Need aga, kel seadus võimaldab hüvitist saada 270 päeva, on seda õigust kasutanud keskmiselt 221 päeva.

Tänavu esimesel poolaastal on töötukassa töötuskindlustus-hüvitist määranud kokku 19 498  inimesele. Kümme protsenti neist saab hüvitist teist korda, enamikul on töösuhte lõpetamise põhjus tähtaja möödumine.

Esimesel sajal töötuskind-lustuse saamise päeval maksab töötukassa iga päeva eest hüvitist 50 protsenti, edasi 40 protsenti ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.

Töötutoetus

Ka töötutoetust saab korduvalt taotleda:

•• Nagu töötuskindlustushüvitist on töötul õigus uuesti taotleda

ka töötutoetust, kuid siinkohal töösuhte lõpetamise põhjused rolli ei mängi.

•• Kui töötutoetuse saaja asub vahepeal tööle, ent jääb mingil põhjusel 12 kuu jooksul taas töötuks, on tal õigus saada töötutoetust kuni algul määratud töötutoetuse perioodi lõpuni. Tööga võrdsustatud tegevuseks loetakse ka näiteks ajateenistust, õppimist õpingute lõpetamisega jms.

•• Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva. Kui töötule on määratud töötuskindlustushüvitis, siis töötutoetust samal ajal ei maksta. Kui aga hüvitis on määratud vähem kui 270 päevaks, võib selle lõppedes saada töötutoetust seni, kuni täitub 270 päeva.

•• 2010. aastal on töötutoetuse päevamäär 32 krooni ja 90 senti ning seda makstakse tagasiulatuvalt töötukassas vastuvõtul käimiste vaheliste päevade eest.

Allikas: töötukassa