“Kuna turul kiireid positiivseid liikumisi hetkel ei oodata, eelistatakse ka positsioneerisega olla äraootaval seisukohal või tehakse seda väga ettevaatlikult,” märkis ta.
Optsioonide kasutamisse suhtutakse Kivaste sõnul veel erilise ettevaatlikkusega, kuna nende kasutamine eeldab suhteliselt suuri liikumisi.
Küsimus on ka selles, et traditsiooniliselt on enamus Eesti aktsiatele sõlmitud optsioonidest ostuoptsioonid, kuna müügioptsioonidega mängides ei tunta end niivõrd mugavalt ning turu languse ajal väheneb kohe ka optsioonide kasutamine, lausus Kivaste.
Lähitulevikus suureneb Kivaste hinnangul tõenäoliselt huvi just pikemaajaliste ostuoptsioonide vastu, kuna lühiajaliste liikumiste äraarvamine on muutunud väga keerukaks ning samuti usuvad investorid pikemas perspektiivis kohalikul turul teistega võrreldes suuremat tõusupotentsiaali.
“Kuna paljuski sõltub kohaliku turu käitumine aga teistest turgudest, millede käitumist ei osata nii hästi ette näha, eelistataksegi turule siseneda pikemaid positsioone soetades,” rääkis ta.
Nii aktiivsuse kui ka kiirete liikumiste vähenemisega kohalikul turul on Kivaste sõnul üha enam tähelepanu alla sattunud ka oluliselt volatiilsemad välisaktsiad ja nendele sõlmitavad optsioonid.
Välisaktsiatele sõlmitud optsioonid võimaldavad jätkuvalt suurele volatiilsusele mängida, märkis Kivaste. “Arvatavasti jätkavad ka tulevikus kohalikud investorid koos teadlikuse kasvuga rohkem tähelepanu pööramist välisturgudele ja seal kaubeldud instrumentidele,” lisas ta.
Tallinna börsi andmetel vähenes aktsiaoptsioonide maht märtsis veebruariga võrreldes 35,7 miljoni võrra 26,4 miljoni kroonini.
Veebruaris oli optsioonide kogumaht 62 miljonit krooni ning jaanuaris 85,5 miljonit krooni.
Enne tänavust märtsi oli kõige madalam väljakirjutatud optsioonide maht eelmise aasta mais — 37,8 miljonit krooni.
