Aktsiaturud püstitavad uusi rekordeid. Kas majanduse tegelik seis ka tõusule põhjust annab?

 (1)
Maaklerid New Yorgi börsil.
Maaklerid New Yorgi börsil.Foto: Scanpix/ BRENDAN MCDERMID, REUTERS

Aktsiaturud on pärast „jõulupaanikat“ teinud läbi jõudsa taastumise ja S&P 500 indeks kaupleb nüüd kõrgemal tasemel kui ei kunagi varem. Kas reaalmajandus õigustab seda?

Aktsiaturg püüdmas uusi tippe

Lõppeval nädalal leidis aset märgiline sündmus – maailma tuntuim aktsiaindeks S&P500 ületas oma 2018. aasta tipu. Tähelepanuväärseks muudab selle fakti hinnatase, kus USA börsiaktsiad liikusid veel vaid mõned kuud tagasi. Mäletatavasti puhkes vahetult enne jõule finantsturgudel tõeline paanika maailmamajanduse tuleviku osas ja kaasnenud massilise müügilaine tulemusena kaotas sama S&P 500 indeks jõululaupäevaks 20% oma eelnevast väärtusest.

Pärast seda on liikumine toimunud aga pea sirgjooneliselt ülespoole ja need, kes oskasid indeksisse investeerida õigel hetkel, on tänaseks oma vara kasvatanud veerandi võrra. Samasugune liikumine on toimunud ka Euroopa ja Aasia aktsiaturgudel. Euroopa 600 suurima börsiettevõtte väärtust kirjeldav STOXX 600 indeks on jõuludest saadik kerkinud 19% võrra, MSCI Asia indeks, mis suuresti Hiina majandusest sõltub, on kallinenud aga lausa 29%.

Joonis 1. Peamiste aktsiaindeksite areng alates 2018. aasta algusest.

Seotud lood:

Toimunu näib kinnitavat ütlust, mille kohaselt on aktsiaturud suutnud ette ennustada viimasest kolmest majanduskriisist kümmet. Turgudel aeg-ajalt valla pääsevad „loomalikud instinktid" ei otsi ratsionaalsust ega põhjendusi, vaid proovivad võimalikult ruttu oma kaotusi minimeerida või tulusid maksimeerida. Lisaks kiirele kasvule on viimaseid kuid iseloomustanud ka suur rahu. Aktsiaturu volatiilsust kirjeldav VIX-indeks on langenud 2017. aasta sarnasele ülimadalale tasemele, mis näitaks justkui, et hirmud maailmamajanduse tuleviku osas on kadunud. Kas reaalmajandus on siis tõesti fundamentaalselt muutunud?

Seis Hiina majanduses näib parem, kuid kasvumudelit pole suudetud pöörata

Üks aktsiaturgusid ehk enim jõulude eel kõigutanud oht oli Hiina majanduse kiire jahtumine. Vaadates sealset ostujuhtide kindlustundeindeksit on tõepoolest märgata optimistlikumat vaadet tulevikule, kuid 50 punkti taset, millest allpool paiknemine viitaks langusele, ületab indeks täna vaid marginaalselt. Hiina majandust detailsemalt jälgivad analüütikud on riigi majanduse paremat seisu proovinud iseloomustada kõiksugu põnevate näitajatega. Hiljutise näitena on esile toodud rekordilist tsemenditootmist märtsi, mis näitab majandusosaliste kindlust teha suuri investeeringuid. Teisalt on just investeeringutel põhinev majanduskasv see, mille juurest on Hiina riik soovinud kaugeneda, suurendades selle asemel tarbimist. Et Hiina kodumajapidamiste säästmismäär püsib endiselt maailmamastaabis röögatu 37% juures, näib soovitu saavutamine aga väga raske.

USA majandus on endiselt heas hoos

Ühendriikide enda majandus püsib endiselt suurepärases hoos. Äsja avaldatud andmete põhjal tegi riigi majandus tänavu esimeses kvartalis oodatust oluliselt tugevama tõusu, kasvades aastases võrdluses 3,2%. Ennekõike on selle taga tugev tööturg - töötuse määr piirdub hetkel kõigest 3,8%ga. Kuigi aktsiaturgude jõuluaegne järsk langus mõjutas ka inimeste kindlustunnet, siis täna näib julgus olevat taastunud ja märtsis tegi USA jaemüük suurima hüppe ülespoole alates 2017. aasta sügisest.

Euroopa ebakindlus püsib

Loe veel

Euroopas on positiivseid noote kahjuks vähem. Ettevaatav ostujuhtide kindlustunde­indeks on, pärast väikest tõusu veebruaris, viimasel kahel kuul taas langusse pöördunud. Seda põhjustab ennekõike tööstusettevõtete negatiivne vaade tulevikule, kuid olukord pole kiita ka teenindussektoris. Teisalt on reaalnäitajad siiski paranenud. Kuigi Saksamaa töötleva tööstuse toodang on kuises võrdluses veel endiselt languses, on see varasemaga võrreldes tublisti pidurdunud. Itaalia ja Prantsusmaa tööstus on aga vastavalt juba kaks ning kolm kuud suutnud näidata isegi kasvunumbreid. Samas on selge, et tänases situatsioonis puudub Euroopa Keskpangal võimalus rahapoliitikat karmistada ja siinne majanduskeskkond saab toimida vaid nullintressimäärade hapnikumaski all.