Aktsiisiuuring: ettevõtete kasumid on saanud löögi, kütusemüüjatel ja vedajatel on aga läinud hästi. Piirikaubandust tagasi pöörata ei saa

 (92)
Piirikaubandus
PiirikaubandusFoto: Anni Õnneleid

Summeeritult on alkoholi, tubaka ning kütusega ehk aktsiisikaupadega seotud ettevõtete kasumid saanud aktsiisipoliitika tulemusena aastatel 2015–2017 tuntava löögi, samas on aktsiisitõusud mõjutanud sektoreid erinevalt: osade sektorite puhul on näha olulist kasumlikkuse, lisandväärtuse ning investeeringute langust, samas kui teiste majandusnäitajad on hoopis paranenud, selgub täna avaldatud uuringu “Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes” tulemustest.

PricewaterhouseCoopers Advisorsi läbiviidud uuringus vaadati vaid kütuse- alkoholi ning tubakaaktsiis tõstmise majanduslikku mõju. Tähele tuleb panna, et uuring ei hõlma 2018. aastat, sest neid andmeid veel ei ole, kuid osa aktsiispoliitika muudatuste mõjusid ilmnes ka eelmisel aastal ning mullu oli ka aktsiisipoliitika muutusi.

Sektorite erinevatest mõjudest võib välja tuua, et kui
alkoholitootjate puhul on alates 2015. aastast näha käibe ning kasumi langust ja suurimad langused on toimunud nende ettevõtete investeeringutes, siis kütuste jaemüüjatel on läinud aga igati hästi.

Kütuse importijate käibed ja kasumid on viimastel aastastel kõvasti vähenenud. Kütuse jaemüüjad ehk siis tanklate omanikud elavad üsna hästi. Kui nende koodkäive kahanes aastatel 2013-2016 ligi 6% aastas, siis 2017. aastal oli kasv 8% ning kasumid kasvasid 2017. aastal samuti.

Seotud lood:

PricewaterhouseCoopers Advisorsi juhtivkonsultant Erki Mägi sõnul on üllatavalt hästi läinud ka maantee- ja transpordisektoril. Põhjuseks võib tuua, et suur osa nendest ettevõtetest on viinud oma tankimise Lätti ja Leetu. Näiteks põllumajandusel sellist võimalust ei ole.

Piirikaubandust tagasi pöörata ei saa

Piirikaubandusest rääkides tõdes Mägi, et piirikaubandus ei ole üksnes aktsiisipoliitika tulemus. Näiteks Norra ja Rootsi piiril on piirikaubandus seotud toidukaupadega. Kuid teiste riikide kogemus näitab, et piirikaubandus tagasi pöörata on praktiliselt võimatu.
"Julgeme väita, et seda täna nulli tagasi pöörata ei ole enam võimalik. Infrastruktuur on loodud ja piirikaubandus on tulnud selleks, et jääda," lausus Mägi.

Uuringu kokkuvõttes märgitakse, et aktsiise ei ole otstarbekas tõsta või langetada korraga suures mahus, kuna selle tagajärgede mõju ei ole võimalik usaldusväärselt ette ennustada.

Aastatel 2010- 2017 alkoholiaktsiis tõusnud õllel 186%, lahjal alkoholil 144%, veinil 68% ning kangel alkoholil 68%. Sigarettide fikseeritud aktsiisimäär on samal ajal kerkinud 89% ning proportsionaalne määr langenud 9%. Mootorikütustel aktsiisimäärad on kerkinud diislikütusel 26% ning bensiinil 21%.

Aktsiiside tõstmine oneelarvelaekumisi suurendanud. Eelmisel aastal oli varudega korrigeeritud laekumise kasv kokku 32,5 miljonit eurot ehk +3,5%.
Võrreldes 2017. aastaga alekus õlleaktsiisi 13% rohkem, diislikütuselt laekus aktsiisi 10% rohkem, venilt 8%,bensiinilt 4% ning sigarettidelt 1% rohkem.
Aga on ka erandeid, näiteks kangelt alkoholi aktsiislaekumised kahanesid mullu võrreldes 2017. aastaga 13% ning siidril 4%.

Kütuseaktsiisi jätkuv tõstmine suurendaks laekumisi, aga alkoholil on piir ees

Uuringu kokkuvõttes tuuakse välja, et aktsiiside täiendava tõstmine tooks lisatulu sigarettide ning kütuse puhul.
Veini aktsiisi tõstmisel pigem kahandaks aktsiisitulu laekumist, sest sisuliselt oldi juba 2018. aastal ligikaudses kõrgpunktis või veidi üle selle. Ja kange alkoholi, siidri ning ka õlle puhul aktsiiside tõstmine kahandaks aktsiisilaekumisi.