Alanud aasta toob huvitavaid kosilasi
Ja kui kinnisvarasektor välja arvata, siis ei mõjutanud Balti riikide majanduskasvu aeglustumine 2007. aasta teises pooles oluliselt tehingute arvu.
Nüüdseks on ettevõtete keskmine suhteline hinnatase alanenud. Baltimaade börsiindeksid, mis arvatakse peegeldavat seda, mis toimub majanduses lähima 12–18 kuu jooksul, on võrreldes 2007. aasta oktoobri algusega kaotanud oma väärtusest viiendiku. Baltimaade ettevõtete finantspositsioon on küll endiselt tugev, kuid ettevõtjate ja juhtide tulevikuootused on muutunud märgatavalt pessimistlikumaks. Teatud roll on selles olnud ka meedial, mis on mõningaid makromajandust ähvardavaid tonte hinnanud ilmselgelt suuremaks, kui need tegelikult on.
Teisest küljest võttes: surve ettevõtete tootlikkuse kasvule, atraktiivsem hinnatase ja finantsinvestorite aktiivsuse suurenemine piirkonnas annab märku, et ühinemiste ja omandamiste arv ei pruugi mullusega võrreldes väheneda. Sellele aitab kaasa nende ettevõtjate kasvav müügihuvi, kes alustasid oma ettevõtete rajamist 10–15 aastat tagasi ning soovivad nüüd oma töö vilju maitsta.
Võrreldes aastataguse ajaga on pangad muutunud tehingute finantseerimisel konservatiivsemaks. Intressimäärad on kerkinud ning vähem riskantsete ja enam riskantsete omandamisprojektide riskimarginaalide vahe suureneb veelgi.
Enam hakatakse suuremahulisi tehinguid rahastama sündikaatlaenudega, näiteks eelmisel aastal finantseerisid kolm panka Delfi omandamist Ekspress Grupi poolt 672 miljoni krooniga.
Piiriüleste omandamiste ja ühinemiste osakaal on Eestis ja Lätis hinnanguliselt 35–40% ning Leedus 25% tehingute koguarvust. Baltimaade ettevõtete geograafilise laienemise loomulik valik on seni olnud laieneda teistesse Balti riikidesse. Näiteks on Läti saanud enim otseinvesteeringuid just Eestist. Viimasel paaril aastal on märgata, et Baltimaade ettevõtted suunduvad üha julgemalt ka Ida-Euroopa ja Skandinaavia turule – nagu Tallink, Alta Capital, Olympic Entertainment Group, BLRT Grupp, Silvano Fashion Group.
Suureneb finantsinvestorite huvi ettevõtete omandamise vastu. Kõige agressiivsemalt on end laiendanud Alta Capital, kuid ka teised erakapitalifondid (näiteks Baltcap ja Askembla) on teatanud kavatsusest kaasata investoritelt uut kapitali. Suuremad omandamistehingud muutuvad atraktiivseks ka üleeuroopalise haardega finantsinvestoritele.
Järjest sagedamaks muutuvad ka juhtkonnapoolsed väljaostud: 2007. aastal ostsid ettevõtte välisosanikelt välja Kommest Auto, Põlva Piima, Baltcapi ja Magnumi juhtkonnad. See näitab juhtide tugevat usku enda ettevõtete tulevikku ja et äritegevust on võimalik oma jõududega paremini korraldada.
Kokkuvõtteks võib öelda, et 2008. aastal võib Baltimaade ühinemiste ja omandamiste turul oodata tehingute keskmise väärtuse mõningast vähenemist ja koguarvu stabiliseerumist. Kuigi majandusolustiku muutumine esitab uusi väljakutseid, on majanduslikult põhjendatud sünergiaid sisaldavate tehingute läbiviimiseks endist viisi head väljavaated.
