Eesti õliühing saatis jaanuaris kolmele ministeeriumile pöördumise, milles nad soovivad, et kütuste aktsiisimäärad seostataks tegeliku heitkoguse tekkimise määraga. Tarbijal on vaja ausat infot, kui suur on iga kütuseliigi süsinikujalajälg. Nende sõnul on pilt jäänud segaseks. Kui ühingu pöördumist kuulda võtta, tõuseks gaasiaktsiis märgatavalt.

Vedelkütusemüüjad leiavad, et Eesti kliimaneutraalsuse suund tekitab ebavõrdse olukorra ning see kajastub ka bensiini ja diislikütuse lõpphinnas. Gaasimüüjad rõhuvad, et õliühingu idee tõstaks gaasiaktsiisi ja see pärsiks tuntavalt Eesti liikumist kliimaneutraalsuse poole. Taristu on vaja valmis ehitada ja ühel hetkel võime jõuda aega, mil tarbime gaasina vaid LNG-d ehk biometaani. See on kütus, mille süsinikujalajälg on ainsana ümmargune null.