Alar Karis: tihti on ebaselge, milline on riigifirma nõukogu liikme vastutus

 (31)
Alar Karis
Alar KarisFoto: Tanel Meos

Ma ei ole küll nõus nendega, kes arvavad, et vaid riigikogu liige on kõige õigem riigi huve riigi äriühingus kaitsma ja edendama, vastas riigikontrolör Alar Karis Ärilehe küsimusele, kes peaksid riigifirmade nõukogudesse kuuluma.

„Kõige lihtsamalt vastates - riigi äriühingute nõukogud peaks koosnema inimestest, kes tunnevad asja ehk on kodus vastava äriühingu tegevuse spetsiifikas, on ühiskonnas lugupeetud ja usaldusväärsed ning kes lähtuvad riigi huvidest. Need inimesed peavad andma ettevõtte strateegilise juhtimise ja järelevalve kvaliteedile lisaväärtust," leiab riigikontrolör Alar Karis. 

Kui käsitleda paljuräägitud teemat, kas riigikogu liikmed peaks riigi äriühingute nõukogudesse kuuluma või võiks kuuluda, siis arvab Karis pigem, et võivad, aga ei pea. Iseasi on see, kas selline asi on üldse seadustega ja võimude lahususe nõudega kooskõlas.

Riigikogu liige pole ainuõige riigi huve kaitsma

"Riigikogu liikme staatus iseenesest ei tähenda, et see inimene oleks vastavas valdkonnas asjatundlik. Kui aga kompetentseid riigikogu liikmeid leidub, ja minu hinnangul neid on, siis ei näe ma probleemi, kui mõni neist nimetatakse riigi äriühingu nõukokku. Rõhutan aga veel kord - see inimene peab olema kompetentne ja lähtuma riigi huvidest, mitte enda, oma partei huvidest, partei rahastajate huvidest või veel mingitest muudest varjatud või avalikest erahuvidest. Ma ei ole küll nõus nendega, kes arvavad, et vaid riigikogu liige on kõige õigem riigi huve riigi äriühingus kaitsma ja edendama."

Seotud lood:

Karis jätkab, et kui riigikogu liige kuskile äriühingu nõukogusse ka määratakse, siis peaks seda tegema parlament, mitte minister ja ka tasu peaks talle maksma (kui üldse) parlament, mitte vastav äriühing või ministeerium. Ja ka aru peaks ta andma parlamendile, mitte ministrile.

"Neid probleeme on riigikontroll välja toonud aastate jooksul mitmetes auditites, mille käigus korraldatud intervjuudest selgus, et ametnikud, juhatuse liikmed ja mõnel juhul ka nõukogude esimehed peavad sageli kesiseks nõukogude võimekust äriühingu eesmärkide seadmisel kaasa rääkida ja nende täitmist hinnata. Põhjusena nähakse nõukogude komplekteerimise praktikat ja läbipaistmatust nõukogude liikmete määramisel, mis toob nõukogudesse vajalike teadmiste ja oskusteta liikmeid."

Kes vastutab ebapädeva töö eest?

"Lisaks tasub meeles pidada, et jätkuvalt ei ole selge, kas parlamendiliikme kuulumine riigi äriühingu nõukogusse on kehtivate õigusaktidega (põhiseadus jt) kooskõlas või mitte. Ehkki riigikontrolli otseses pädevuses ei ole sellele küsimusele hinnangut anda, leian, et õigusselgusele peaks jõudma kiiremas korras, kuna küsimus puudutab olulist põhiseaduslikku põhimõtet - võimude lahusust," rääkis riigikontrolör. 

Karise sõnul pole ka tihti üheselt selge, mida omanik ehk riik nõukogu liikmetelt äriühingu juhtimises ootab ning milline peaks olema nõukogu liikme vastutus, kui tema ebapädeva või tegemata töö tõttu äriühingu tulemused oluliselt halvenema peaksid.

"Suuresti saavad äriühingute tegevuse eesmärgistamise ja omanikujärelevalvega seotud probleemid alguse sellest, et omanik ei ole läbi mõelnud, milleks tal äriühinguid vaja pidada on. Ministritel kui osaluse valitsejatel on kohustus igal aastal Vabariigi Valitsusele aru anda, kas ja miks on iga üksiku äriühingu omamine jätkuvalt vajalik, kuid põhjendused on pealiskaudsed, napisõnalised ja korduvad samal kujul aastast aastasse."