Alar Urmi hakkab liikluskindlustuse fondi nõukogus asendama Siiri Tõniste
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Hanna Hinrikus ütles ETAle, et rahandusminister Siim Kallas pole veel tehnilistel põhjustel allkirjastanud Urmi vabastamist liikluskindlustuse fondi nõukogu esimehe kohalt. Samas on Hinrikuse sõnul lepitud kokku, et nõukogus hakkab Urmi asendama rahandusministeeriumi finantsteenistuse osakonna kindlustuse talituse juhataja Siiri Tõniste, kes viibib hetkel Taanis.
Urm esitas rahandusministrile eile avalduse, milles ta palub end vabastada liikluskindlustuse fondi nõukogu esimehe kohalt, et leevendada fondi ümber tekkinud pingeid.
Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik ütles eile ETAle, et rahandusministeerium leidis, et kõige targem on, kui Urm sealt lahkub. "See on ilmselt parem nii fondile kui rahandusministeeriumile," lisas Vaarik, kelle hinnangul on pinged fondi ümber muutunud selliseks, et edasist tööd pole enam võimalik hästi korraldada.
Vaariku sõnul ei saa otseselt Urmi riigikontrolli poolt väljatoodud väidetavates seaduserikkumistes süüdistada. Vaarik märkis, et omal ajal langetatud otsused on tehtud mitte majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt, vaid poliitilise otsuse järgimiseks ja seetõttu ei saa öelda, et nad oleksid otseselt olnud kuritahtlikud. "Me arvame, et nad on ebaõnnestunud otsused," ütles Vaarik.
Vaariku seisukohalt ei saa ministeeriumi esindajaid süüdistada selles, et nad järgisid tollal vastuvõetud seisukohti ja otsuseid.
Esmaspäeval juhtis väidetavatele seaduserikkumistele fondis tähelepanu riigikontrolör Juhan Parts, kes soovitas Riigikogu ees esinedes rahandusministeeriumil kaaluda Urmi väljavahetamist.
Partsi sõnul ei ole fondi nõukogu esimees Alar Urm vastutava ametiisikuna toiminud liikluskindlustuse fondi järelevalveorgani esimehele kohaselt, kuna tema isiklikul osavõtul või taotlusel on fond teinud tehinguid ja kandnud kulusid, mis ei ole kooskõlas avalike vahendite säästliku kasutamise põhimõtetega.
Partsi väitel kannab nõukogu juhtimisvastutust ka muude avalikkuse tähelepanu äratanud tehingute osas. Informeerimatus või tegevusetus peaksid olema seejuures raskendavad asjaolud, lisas Parts.
