"Kiili-Paldiski trassi ehitustööd peaksid toimuma paralleelselt Paldiski LNG terminali ehitusega. See tagaks Eesti gaasivajadusele alternatiivse varustusallika ka peale Gazpromi kehtiva tarnelepingu lõppemist 2015. aastal,” selgitas Hääl.

Seni on Soome lahte rajatava Eesti ja Soome gaasitrasse ühendava Balticconnectori merreminek olnud planeeritud Kersalusse, mis asub 7,8 km kaugusel Balti Gaasi Paldiski LNG terminali asukohast. “Keskkonna ja investeeringute seisukohast lähtudes tasub kindlasti kaaluda Harju Maavalitsuse ettepanekut trassi merremineku asukoha nihutamiseks Paldiski LNG terminali juurde,” lisas Hääl.

OÜ Balti Gaas on Alexela Energia tütarettevõte, mis loodi 2008. a. veeldatud maagaasi (LNG) terminali arendamiseks. Balti Gaasi plaanide kohaselt valmib esmajärjekorras Eesti ja vajadusel Läti turu nõudlust kattev kohalik terminal läbilaskevõimsusega 8 miljonit m3/ööpäevas.

Kohaliku terminali rajamise investeeringumaht on 129 miljonit eurot. Teises etapis regionaalse mastaabiga terminali laienduseks tõuseks läbilaskevõimsus 16 miljoni m3-ni ööpäevas ning selle planeeritav investeering oleks 171 miljonit eurot.

Paldiski LNG terminali planeering koos keskkonnamõjude hindamisega kehtestati 27.09.2012. Balti Gaas on läbi viinud terminali insener-tehnilise projekteerimise rahvusvahelise konkursi ja projekteerimine on töös. Vee erikasutusloa menetlus koos keskkonnamõjude hindamisega on käimas.

Alternatiivina valmiks regionaalne LNG terminal ühes etapis, kui Eesti ja Soome vajalikud riiklikud otsused võetaks vastu enne kohaliku LNG terminali ehitusega alustamist. Kogu regiooni vajadusi rahuldava LNG terminali investeeringute maht on 289 miljonit eurot.

Balti Gaas loodab saada terminali ehitusloa ja alustada ehitustöödega käesoleva aasta kevadel.

Sarnaselt kõigi teiste Alexela opereeritavate naftaterminalidega on ka Paldiski LNG planeeritud võrdse ligipääsuga kõigile kolmandatele osapooltele ja kaubaomanikele.