Alexela: hea spetsialist võib teenida enam kui tippjuht
"Äriettevõttes paneb nii juhi kui ka spetsialisti palgataseme suuresti paika tööturg ehk nõudlus ja pakkumine kindlate kompetentside ja kogemustega inimeste osas," vastas Unt Delfi küsimusele, kuidas peaks kujundama nii era- kui ka riigisektori juhtide palku.
"Ega turuhinnast kallimalt pole väga mõtet osta ja odavamalt reeglina ei saa. Pädevatest palgauuringutest on selles osas abi."
Päris kindlasti peab tippjuhi tasu olema tema sõnul seotud tulemustega ning püstitatud eesmärkide saavutamisega, enamasti aastaboonuse või tulemustasu kujul. Ligikaudu neljandik-kolmandik tippjuhi aastasest kogutasust võiks olla otseselt tulemustega seotud.
Kas tippjuht saab ka osaluse ettevõttes, see on Undi sõnul iga äri puhul küll omanikeringi otsustada. Igatahes enesestmõistetav või vältimatu tasupaketi osa see alati küll ei ole.
"See, et mõni väga hea tippspetsialist saab tegevjuhist rohkem palka, on ka täiesti loomulik – nagu öeldud, määrab selle suuresti ära antud spetsialisti kättesaadavus tööturul ja tema strateegiline väärtus ettevõttes - kui haavatavad on ettevõte äritulemused tema lahkumisel," rääkis Unt. "Mõnikord on juhid märksa universaalsemad ehk kergemini asendatavad kui tippspetsialistid."
Ka avalikus sektoris peaks Undi sõnul olema võimalik siduda tippjuhi töötasu püstitatud eesmärkide täitmisega, sest töötulemusi hinnata ja saavutatut mõõta on võimalik absoluutselt igal ametikohal. Selleks on olemas kaasaegsed metoodikad.
"Võimekat inimest motiveerib kindlasti garanteeritud kuupalgast märksa enam just võimalus oma töötulemustega ise oma tasu teatud määral kujundada," lausus Unt.
"Ehk on sellepärast raske avalikku sektorisse võimekaid juhte saada, et seal ei ole tulemustest sõltuv tasustamissüsteem väga levinud?"
Juhile makstakse tavatöötajast kõrgemat palka eelkõige suurema vastutuse võtmise eest. Kui tasu tulemustest ei sõltu, siis on ka vastutus kerge hajuma.
