Eesti läks biokütustele üle eelmisel aastal kõige viimase Euroopa Liidu liikmesriigina. Käesoleva aasta aprillist suureneb biokütuse kohustus enam kui kaks korda ning tuleval aastal suureneb kohustus veelgi.

Piisavalt ei ole räägitud aga põhjustest, miks biokütuseid on üldse vaja ning milles seisneb nende kasulikkus. Biokütus ehk alternatiivkütus tähendab alternatiivi tavapärasele fossiilsele kütusele. Paraku kipuvad alternatiivid aga olema kallimad, mistõttu on arusaadav, et biokütustest rääkides on fookuses olnud nende mõju kütusehindade tõusule. Oluline on aga mõista, et biokütuste kasutuselevõtu põhjuseks on soov vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni transpordis, sest kasvuhoonegaasid põhjustavad globaalset kliima soojenemist.

Tegemist on kahjuks ajas aina kasvava inimkonna tõsiseima probleemiga. Tööstusrevolutsiooni algusest alates on kasvuhoonegaasina tuntud CO2 hulk atmosfääris suurenenud enam kui 40% ning põhjustanud kliimamuutusi. 2016. a. jõustunud Pariisi kliimaleppe kohaselt on ülemaailmselt lepitud kokku kasvuhoonegaaside õhku paiskamise vähendamises, et hoida kliima soojenemine tunduvalt allpool 2 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga.

Vaatamata seni rakendatud meetmetele ja kasutusele võetud uutele tehnoloogiatele ei ole me suutnud püsida enesele seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikul teerajal. Veelgi enam, me aina kaugeneme sellelt rajalt. Täna, kõigest kaks ja pool aastat hiljem, räägitakse valjuhäälselt, et teha tuleb veelgi enam ning kliimasoojenemine tuleb hoida koguni allpool 1,5 °C.

Transpordisektor on Euroopa suurim kliimaprobleem. Euroopa Komisjoni andmetel moodustab transpordisektori osakaal Euroopa kasvuhoonegaaside emissioonist 25% ning on peamiseks õhusaaste allikaks linnades. Võrreldes 1970. aastaga on transpordisektori poolt õhku paisatud CO2 heitmete hulk enam kui kahekordistunud. Olukorra parandamiseks on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks vähendada CO2 emissiooni transpordisektoris 2050. aastaks vähemalt 60% võrreldes 1990. aastaga.

Siinjuures tuleb arvestada, et 2040. aastaks kasvab sõiduautode arv maailmas 2 miljardini, mida on 2 korda enam kui täna. Euroopa Komisjon on hinnanud, et 2050. aastal on Euroopa transpordisektori sõltuvus vedelkütustest 86% tänase 94% asemel ning on juhtinud tähelepanu, et kehtiva EL energia- ja kliimapoliitikaga ei ole CO2 heitmete eesmärki võimalik saavutada. Siinjuures on oluline mõista, et biokütustest üksi ei ole abi, eriti kui rääkida esimese põlvkonna biokütustest, mille tootmiseks rajuti vihmametsi. Vähetähtis ei ole ka I põlvkonna biokütuste konkurents inimese toidulauaga, mis on tõstnud toiduainete hindu.Täna mõistetakse, et kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks on vaja teha palju enamat.

Vaja on senisest radikaalsemaid muutusi!

Kriitilise tähtsusega on vajadus minna üle madala ja nullemissiooniga sõidukitele. Transpordisektori ja kütuseturu osas saame seni lähtuda aga kehtivast poliitikast ja seni kokkulepitud eesmärkidest. Nimelt on Euroopa Liidus seatud eesmärgiks kasutada transpordisektoris vähemalt 10% ulatuses taastuvat biokütust. Selle eesmärgi peavad kõik liikmesriigid saavutama aastaks 2020. Selle kõrval on positiivseks efektiks transpordisektori sõltuvuse vähendamine imporditud toornaftast ja vedelkütustest. I põlvkonna biokütustega kaasnenud probleemidest tulenevalt minnakse täna üle II põlvkonna biokütustele, mida toodetakse jääkidest ja jäätmetest.

Topelt efekti saavutame aga biokütuste kohapealse tootmisega. Eesti osas on eeskujulikuks näiteks biometaani kui II põlvkonna biokütuse tootmise toetamine ning biometaani müük CNG tanklates, kusjuures biometaani käsitletakse 100% CO2 neutraalsena. Vaja on radikaalselt karmimat energia- ja kliimapoliitikat. Transpordisektor ja kütuseturg on juba täna suures muutumises, kuid suurem transformatsioon ootab meid alles ees. Selleks aga on vaja radikaalselt karmimat energia- ja kliimapoliitikat. Pingutada tuleb iga detailiga ning eesmärkide saavutamisel on oluline roll uutel tehnoloogiatel, CO2 õhust kinni püüdmisel ja puhtamatel kütustel nagu II põlvkonna biokütused, CNG, LNG, vesinik ning elektriautode korral ka elekter.

Arvestage, et alternatiivid on kallid, kuid planeet Maa on veel kallim, mida tuleb hoida.