Alexela: Partsi idee täidaks kõik gaasituru eesmärgid

 (13)
Marti Hääl
Marti HäälFoto: Sven Arbet

Paldiskisse gaasiterminali arendava ettevõtte Alexela hinnangul täidaks majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi initsiatiiv Soome lahe mõlemale kaldale gaasiterminal rajada kõik Eesti gaasituru arendamise eesmärgid.

"Minister Partsi initsiatiiv täidaks kõik eesmärgid, mida siinse gaasituru arendamisel peaks silmas pidama ning lisaks pakuks lahenduse, mis ei kahjustaks kummagi riigi strateegilisi kütusevaru huve," ütles Alexela Energia AS-i juhatuse liige ja Alexela Groupi üks omanike Marti Hääl BNS-ile.

"Ministri pakutud lahendus, kus kummalegi kaldale ehitataks üks 160 000-kuupmeetrine mahuti ja tarnekindlust tagaks väike laev on igati tervitatav. Selliselt on tagatud gaasi tarnekindlus nii Soomele kui Balti riikidele, nii toru- kui veeldatud gaasi turul," rääkis Hääl.

Väike laev kahe kalda ühendamiseks on märkimisväärselt madalama investeerimis- ja opereerimiskuluga lahendus, kui merealune torujuhe BalticConnector, lausus Hääl. Lisaks saab taoline laev teenindada ka olemasolevaid ja planeeritavaid väikeseid LNG terminale Läänemere kaldal, mis gaasituru avanemise ja arengu tekkimise seisukohalt on väga oluline, sõnas ta.

Majandusminister Juhan Parts tegi neljapäeval Helsingis oma Soome kolleegile ettepaneku jagada gaasiterminaliprojekt kaheks. Eestlaste kompromissettepaneku järgi ehitatakse terminalid siiski nii suured, et hiiglaslikud LNG-laevad saaksid seal oma lasti maha panna.

Seotud lood:

Eesti ja Soome esindajad kohtuvad järgmisel nädalal Euroopa Komisjoniga, et uurida kas Soome lahe äärde oleks võimalik ehitada kaks LNG-terminali, kirjutab Kauppalehti.

"Juhan Partsiga on kokku lepitud, et uurime asja kõigepealt komisjonis," ütles Soome majandusminister Jan Vapaavuori lehele.

Vapaavuori sõnul tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas projekt on kaheks jaotatuna piisavalt suur, et saada komisjonilt toetust.

"Euroopa Liidu lähtekohaks on toetada vaid suuri regionaalseid lahendusi, mis lõpetavad olukorra, kus ollakse sõltuvad ainult ühest tarnijast. Soome ja Eesti puhul on selleks sõltuvus Venemaast. See on suure LNG-terminali rajamise eelduseks," rääkis Soome majandusminister.

Teine suur küsimus on tema sõnul see, kuidas projekti kaheks jagamine mõjutab selle tasuvust.

Samas oli Vapaavuori rahul sellega, et eestlased soovivad jõuda kompromissile ja kinnitas, et hea oleks leida mõlemale poolele sobiv lahendus. "Ükstaspuha milline otsus, mis on energiapoliitiliselt kasulik nii Soomele kui Eestile, on hea. Teadupärast eestlased sooviksid terminali oma poole ja soomlased jällegi oma poole."

Mullu leppisid ministrid kokku selles, et piirkonda tuleks LNG-terminal ja toruühendus ning projektide rahastus jõuaks Euroopa Liidu esimesse energia infrastruktuuride rahastusvooru. Kuivõrd vahepeal ei ole selgust terminali suhtes tulnud, siis tegi Parts ettepaneku projekt kaheks jagada.

Terminal või terminalid vähendaks Soome ja Baltimaade sõltuvust Vene gaasist. Investeeringu suurus oleks ligikaudu 500 miljonit eurot. Asukoha pärast on konkureerima jäänud Alexela arendatav Paldiski terminal ja Soome gaasiettevõtte Gasumi arendatav Inkoo terminal.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul oleks LNG-terminali rajamine nii Eestisse kui ka Soome oluliselt odavam kui merealune gaasitoru ja parandaks märgatavalt regiooni varustuskindlust. Balticconnectorit soovivad arendada Soome Gasum ja Eesti EG Võrguteenus, mis mõlemad on seotud Gazpromiga.