Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muutmise eelnõu saadeti kooskõlastusringile
Eelnõuga ühtlustatakse ka energiatoodete maksustamist lähtuvalt nende otstarbest ja energiasisaldusest.
„Otsus tõsta alkoholi- ja tubakaaktsiisi varem kokkulepitust rohkem sündis pärast seda, kui selgus, et senistel aktsiisitõusu meetmetel ei ole rahvatervisele loodetud mõju ja lisatõus on kohane. Valitsus peab välistama, et alkohol ja tubakas muutuksid majanduse ja sissetulekute kasvades kättesaadavamaks,“ kommenteeris rahandusminister Sven Sester.
Eelnõuga tühistatakse 1. jaanuarist 2016 jõustuma pidanud alkoholiaktsiisi tõus 10% ning lükatakse seda edasi ühe kuu võrra, kergitades aktsiisimäära täiendavalt 5% (kokku 15%) alates 1. veebruarist 2016. Tubakaaktsiisi puhul tõstetakse aktsiisi lisaks varem kehtestatud viiele protsendile veel kolm protsenti aastatel 2016–2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk märksa hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi. Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, v.a veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti. Valitsus soovib nende muudatustega vähendada kahjulikku tarbimist ning parandada eelarve tasakaalu.
Hinnanguliselt tähendab see aastal 2016. näiteks poole liitri õlle kolmeprotsendilist hinnatõusu (ühelt eurolt 1,03 eurole) ja üheliitrise viinapudeli üheksaprotsendilist hinnatõusu (15 eurolt ligikaudu 16,36 eurole). Sigaretipaki keskmine hind kallineks 2016. aastal 3,26 euroni. Kange alkoholi tarbimise vähenemine võib järgmisel aastal tänu hinnatõusule ulatuda seitsme protsendini, lahja alkoholi tarbimine võib prognoosi kohaselt väheneda 2,5 protsenti. Tubakatoodete tarbimise vähenemist prognoositakse 2,2 protsenti.
Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine võimaldab jätta ära kütuseaktsiisi tõusu 2019. aastal. Kütuseaktsiis tõuseb alates 2016. aastast – diislikütuse aktsiis 14 protsenti ja bensiiniaktsiis 10 protsenti. Järgneval kahel aastal (2017 ja 2018) tõusevad kütuseaktsiisid täiendavalt 10 protsenti. Ühtlustatakse ka kerge ja raske kütteõli, põlevkivikütteõli ja tahkete kütuste aktsiisimäärasid.
Bensiini aktsiisimäära 10-protsendiline tõus tõstab naftahinna samaks jäädes bensiiniliitri jaehinna praeguselt 1,16 eurolt liitri kohta (tänavu aprilli keskpaiga indikatiivne hind) 2016. aastaks 1,21 euroni ehk ligikaudu 5 sendi võrra aastas.
„Peame loomulikult jälgima, mis toimub maailmaturul ja Eesti majanduses ja kuidas käituvad meie naabrid. Oleme vajadusel valmis muudatustes korrektuure tegema,“ rõhutas Sester.
Kõigi mainitud sammude mõjul kasvavad riigieelarve tulud 2016. aastal kokku ligikaudu 111 miljoni euro võrra, mis võimaldab valitsusel ellu viia koalitsioonilepingus kokkulepitud eesmärke – elavdada majandust, vähendades tööjõu maksukoormust ja suurendada madalama palga saajate ning lastega perede sissetulekuid.
