Alkoholiaktsiisi langetuse mõju: Tallink pidi töötajaid juurde võtma

 (81)
Tallinki juht Paavo Nõgene
Tallinki juht Paavo NõgeneFoto: Tiit Blaat

Laevafirma Tallinki juht ütles eile õhtul ETV saates „Esimene stuudio”, et möödunud aasta lõpus Soomes aset leidnud postitöötajate streik, mis kestis väga pikalt, avaldas mõju ka laevafirma detsembrikuu reisijate numbrile. Samas on laevafirma pärast möödunudaastast alkoholiaktsiis langetust pidanud täiendavalt inimesi tööle võtma.

„Streike Soomes tuleb ikka aeg-ajalt ette. Kurb oli seekord pigem see, et ei suudetud ära lahendada küsimust Soome riigiettevõtte töötajatega ja seetõttu pidi ka erasektor kannatama,” rääkis Nõgene. Ta märkis, et pärast Silja Line’i ostu oli see Tallinki ajaloos esmakordselt, kus streik päriselt ka realiseerus. Varem pole Soomes aset leidvad streigid Eesti laevafirmat puudutanud.

Nõgene sõnas, et tal on veel raske öelda, kui suureks kujunes selle streigi kahju ettevõttele, kuna neid numbreid alles lüüakse kokku. „Küll aga juhtus see, et me saadame iga aasta novembris oma lojaasetele klientidele välja sooduskliendikirju detsembris-jaanuaris reisimiseks. Need, pea 150 000 tükki jäid kahjuks novembris Soome postkontorisse kinni ja jõudsid olulise hilinemisega kohale,” lausus Tallinki juht. Seetõttu oli neil detsembris reisijaid ka mõnevõrra vähem, kui nad olid planeerinud.

Alkoholiaktsiisi langetus mõjutanud ka töötajate arvu

Statistika järgi odavnes eelmisel aasta alkohol Eestis 3% ning piiritusjoogid lausa 5%. Küsimuse peale, kas odavam alkohol on meelitanud Soome turistid Eestisse tagasi, rõhutas Nõgene, et silmas tuleb pidada, et soomlased ei käi Eestis ainult odavama alkoholi pärast. „See, et soomlased teevad lähiriikidesse selliseid lühireise, on neil traditsiooniks,” rääkis ta.

Seotud lood:

Küll aga tõdes Nõgene, et fakt on see, et eelmise aasta esimeses pooles hakkas soomlaste arv langema ning aasta teises pooles, pärast alkoholiaktsiisi langetust, see stabiliseerus ja alates augustist ning septembrist hakkas taas kasvama.

„Selge on see, et Eesti hinnatasemel, Eesti teenuskvaliteedil on oma mõju selles, kui palju meie juures soovitakse käia,” lausus Tallinki juht, viidates sellele, et kaasa ostetud soodsamad tooted maksavad tihti soomlaste jaoks kinni siinveedetud ajale tehtud kulutused. „Me ei küsi inimestelt, kas te nüüd tulite Eestisse ainult sellepärast, et osta mingi kogus alkoholi kaasa. Kindlasti mingi kogus neid on,” lisas ta.

Ka ütles Nõgene, et kasvule keeranud Soome turistide arvust ei võida ainult nemad, vaid ka terve Eesti riik, kellele laekub lisaks alkoholiaktsiisile ka täiendavat käibemaksu ja tööjõumakse. „Ka Tallink on loonud pärast juulikuud täiendavaid töökohti selleks, et täiendavat reisijate hulka ja kaasa ostetud toodete hulka teenindada. See on väga pikk ahel, mis kokkulööduna on Eesti riigile kindlasti väga kasulik,” märkis ta.

Eesti poliitikultuur on hakanud sarnanema Lõuna-Euroopale

Mis puudutab Mart Helme hiljutist sõnavõttu Soome peaministri suunal, märkis Nõgene, et see on üks erakordselt kole episood Eesti poliitkultuuri ajalooraamatusse ja kindlasti kõrgeid stiilipunkte selle eest anda ei saa. „Aga ma olen veendunud selles, et soomlased on väga intelligentsed inimesed ja teevad vahet sellel, mis on arukas jutt ja mis ei ole arukas,” lisas ta.

Ka tõdes Nõgene, et seda küsimust, kas Eestis on viimase aastaga mingid suured muutused toimunud, tuleb neil päevil rahvusvahelises suhtluses ette juba väga erinevates valdkondades ja mitte ainult soomlaste poolt.

„Olgem ausad, me oleme siin Eestis harjunud sellise põhjamaise, skandinaavialiku poliitkultuuri edasiviijana. Nüüd on kohati löönud tugevalt sisse lõunamaist, Vahemere poliitkultuuri. Ju see siis hetkel peab nii olema,” märkis Tallinki juht.

Vaata intervjuud pikemalt ETV saatest "Esimene stuudio".