Alkoholitarbimine oli mullu neljandat aastat languses
Kui arvestada ka salaalkoholi, mille joomine jäi mullu samale tasemele, oli aastane langus 4,6 protsenti. Välismaalt, eriti Lätist, osteti EKI hinnangul mullu täiskasvanud elaniku kohta 0,8 liitrit absoluutalkoholi.
Vähenenud on eriti longerote tarbimine, mis instituudi juhi Marje Josingu sõnul teeb heameelt, kuna seda tüüpi "värvilised ja magusad" joogid olid populaarsed just noorte seas.
Josingu sõnul võiks alkoholiaktsiisist tulevikus mingi osa minna just noorte vaba aja veetmise ja sporditegemise võimaluste parandamiseks. "Muidu on pidu ja lõputu lust koos alkoholiga," märkis ta uuringu tutvustamisel.
Eesti inimesed tarbivad absoluutalkoholi keskmiselt 9,9 liitrit aastas (alaealiste tarbimist arvesse võttes 8,3 liitrit). Müük ühe täiskasvanud inimese kohta on aga tunduvalt suurem - 15,3 liitrit - kuna turistid veavad jooke riigist välja ja tarbivad ka kohapeal.
Josing märkis, et alkoholitarbimine ei ole õnneks majanduse kasvutempoga sammu pidanud. Samas märkis ta, et kui arvutada palgad nö alkoholiühikutesse ümber, siis eelmisel aastal vähenes küll keskmise eestlase võime osta viina, aga palga eest sai rohkem õlut. Keskmises viinahinnas on aga aktsiiside osa juba suurem, kui omahind pluss turustamiskulud.
