Alkoholitootjad kogusid kokku 2018. aasta esimese kuue kuu müügitulemused ning nendest nähtub, et kui 2017. aasta esimese 6 kuu jooksul müüdi Läti piiril 7,12 miljonit liitrit õlut, siis tänavu on see number juba 12,6 miljonit liitrit ehk kasv on olnud peaaegu kahekordne.

2018 täisaastaks prognoosivad tootjad, et lõunapiiril müüakse 30–32 miljonit liitrit õlut ja 4,5 miljonit liitrit muud lahjat alkoholi.

Muu lahja alkoholi müük on lõunapiiril kasvanud 6 kuu võrdluses tervelt 3,4 korda. Kui 2017. aasta esimese 6 kuu jooksul müüdi muud lahjat alkoholi 630 000 liitrit, siis tänavu võrreldaval perioodil juba 2,1 miljonit liitrit.

“Käesoleva aasta esimese 6 kuu müüginumbrid näitavad selgelt, et vaatamata Rahandusministeeriumi ootustele, pole piirikaubanduse kasvulagi kaugeltki veel käes. Praeguse seisuga ostetakse juba üle 1/3 kogu Eestis tarbitud õlledest lõunapiirilt,” kommenteeris müügitulemusi Õlletootjate Liidu tegevjuht Peeter Võrk.

„Taolise osakaaluga piirikaubandust pole ette näidata ühelgi teisel EL-i riigil ja see kõik on tekkinud sisuliselt ühe aasta jooksul,“ lisas Võrk.

Võrk ütles, et piirikaubanduse jätkuv kasv mõjutab negatiivselt järjest rohkem ka aktsiisilaekumist. 2018. esimesel poolaastal on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga lahja alkoholi Eesti sisene müük, millelt laekuvad aktsiisid Eesti riigieelarvesse, langenud üle 40%.

Tuginedes esimese poolaasta müüginumbritele prognoosivad alkoholitootjad, et kui Läti piiril müüdud kogused müüdaks Eesti kauplustes, siis Eesti riigieelarvesse laekuks 2018. aastal suurusjärgus 100 miljonit eurot aktsiise ja käibemaksu rohkem.

“Kingime aastas rohkem kui 100 miljonit eurot maksuraha Läti riigile ja sealjuures kinnitavad autoriteetsed uuringud, et Eesti inimeste alkoholitarbimine on seevastu hoopis pöördunud tõusule. Vältimaks maksutulude täiendavat olulist vähenemist kutsume üles valitsust mitte ainult loobuma edasistest aktsiisitõusudest vaid langetama aktsiisimäärasid konkurentsivõimelisele tasemele, et kaoks piirikaubandus Lätiga,” lisas Võrk.