Alkoholitootjad: piirikaubandus suureneb hüppeliselt

Alkoholitootjate väitel kaotab riik piirikaubanduse tõttu järgmisel aastal 174,2 miljonit eurot.

Tootjate koostöös veebruaris kokku pandud suurt miinust ennustav Exceli tabel lähtub eeldusest, et 1. juulist jõustub alkoholiaktsiisi tõus, mis praegu on riigikohtule vaielda antud. Osa ennustusi tunduvad esmapilgul terve mõistuse vastased, tootjate väitel aga on väljavaated veebruariga võrreldes veelgi halvemaks muutunud.

Esmalt lõunapiiril toimuvast müügist. Tootjate hinnangul müüakse lõunapiiri tagant eestlastele sel aastal 13 miljonit liitrit õlut, 2 miljonit liitrit siidrit ja long drink’i, teine 2 miljonit liitrit kanget alkoholi ja 1,5 miljonit liitrit veini. Põhjapiiril müüdavad kogused on suuremad – vastavalt 20 miljonit, 6 miljonit, 5,5 miljonit ja 3,5 miljonit liitrit – ja seal tootjad muidugi soovivad mahtude kasvu, mitte vähenemist.

Järgmiseks aastaks aga prognoosivad tootjad eesotsas A. Le Coqiga lõunapiiri müügi kolossaalset kasvu. Lahja alkoholi puhul peaksid mahud neljakordistuma – õlle puhul 42 miljoni liitrini, siidril ja long drink’il 8 miljonini. Kange alkohol ja vein peaksid tegema tagasihoidlikuma, kahekordse hüppe. Kokkuvõttes peaks näiteks pool – jah, lugesite õigesti – kogu lahja alkoholi müügist kolima piirikauplustesse. Mullu oli osakaal veel ainult 6% ja tänavu peaks see tabelit uskudes suurenema 15%-ni.

Viiendik ostab Lätist

„Järgmiseks aastaks ennustame, et viiendik eestlasi ostab Lätist alkoholi,” väitis A. Le Coqi juht Tarmo Noop. Kui 2018. aasta arvud sõltuvad veel sellest, kas riigikohus aktsiisitõusu jõusse jätab, siis sel aastal pole Noobi sõnul kahtlustki, et tabeli ennustused täituvad.

„Esimene poolaasta võib varude soetamise tõttu positiivne tulla, teine poolaasta tuleb aga katastroofiline,” ütles ta. Noop märkis, et teadaolevalt on Läti aktsiisilaekumised teinud juba kahekohalise protsentuaalse tõusu, mis tuleb Eesti arvel.

„Esimene poolaasta võib varude soetamise tõttu positiivne tulla, teine poolaasta tuleb aga katastroofiline.”

Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu (ATML) prognoos hindab mahte suuremaks. „Kui eelmise aasta mais müüsid Eesti ettevõtted piirile 75 570 liitrit kanget alkoholi, siis tänavu mais oli see arv 184 857. Aasta alguses prognoosisime mai müügimahuks 125 000 liitrit, kuid kuna me ei tea täpselt, kui palju ostsid kauplused juuniks kaupa ette, siis aasta lõpp-prognoosi me praegu muutma ei hakka,” ütles ATML-i tegevjuht Triin Kutberg.

ATML-i prognoosi järgi müüvad Eesti ettevõtted aasta jooksul lõunapiirile 1,72 miljonit liitrit kanget alkoholi. Eelmisel aastal oli see arv 981 880 liitrit. Kutberg rõhutas, et piirikaubanduse kogumahu arvestamiseks tuleb juurde liita ka Läti ettevõtete müük ja Kesk-Euroopa ladude Läti piirile müüdavad kogused. Kui need tooted on piirikaupluses odavamad, eelistab ostja ATML-i hinnangul tõenäolisemalt hoopis neid. „Meie hinnangul saab piirkaubanduse kogumahuks sel aastal 3,15 miljonit liitrit kanget alkoholi,” märkis Kutberg.

Ministeerium hindab mõju mitu korda väiksemaks

Rahandusministeeriumi saadetud kommentaaris keskendutakse kitsamalt aktsiisilaekumiste mõjule, käibemaks jäetakse kõrvale. Ka ühe maksu lõikes tulevad ennustustesse aga suured käärid.

„2016. aastal oli piirikaubanduse suurenemise mõju eelarvele alkoholiaktsiisi kaudu ligikaudu 11 miljonit eurot. Käesoleval aastal prognoosime mõjuks ligikaudu 22 miljonit ja järgmisel aastal võib see mõju kahekordistuda [44 miljoni euroni],” ütles ministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Ott Heinapuu. 11 miljonile vastab alkoholitootjate tabelis 14 miljonit, 22 miljonile 39 miljonit ja 44 miljonile juba 126,3 miljonit – mida aeg edasi, seda rohkem lähevad ennustused lahku.

„2016. aastal laekus alkoholiaktsiisi 251 miljonit eurot ehk 29 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, mis ületas prognoosi 1,2%-ga. Selleks aastaks on riigieelarvega kavandatud tulu alkoholiaktsiisist 276 miljonit eurot,” lisas Heinapuu.