Liit teeb loodavale valitsusele ettepaneku hakata õiglasemal viisil valitsema, maksustades alkoholiaktsiisi erinevat liiki alkohoolsetes jookides võrdselt alkoholisisalduse alusel.
See tagaks alkoholitootjate sõnul majandusliku konkurentsi õigluse, suuremad maksutulud ja pikemas perspektiivis ka alkoholitarbimise üldise vähenemise.

„Kui uus valitsuskoalitsioon soovib liikuda põhjamaadele omase sotsiaalsema ja sidusama ühiskonna poole, siis eeldame, et maksustamine oleks eri alkoholidele õiglane. Kuna alkoholiaktsiise võrdsustav seaduseelnõu on sotsiaaldemokraatide poolt ammu riigikogule esitatud, siis ootame neilt uues valitsuses oma põhimõtetele kindlaks jäämist ka olukorras, kus neist sõltub koalitsiooni kujundatav riigi poliitika, “ ütles Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu juhatuse esimees Janek Kalvi.

„Alkohoolsete jookide aktsiiside võrdsustamine alkoholisisalduse protsendi järgi tooks riigieelarvesse aastas 50 miljonit eurot lisaraha, millele lisandub 10 miljoni euro suurune käibemaks. Mõistusevastaselt püütakse jätkata sama toimega alkohoolsete jookide erineva määraga maksustamist. Alkoholi protsent õlles on 2,6 korda vähem maksustatud kui kanges alkoholis ning iga alkoholoaktsiisi tõusuga suurenevad õlle eelised ning majanduslik ebavõrdsus tootjate vahel aina kasvab,“ ütles Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu juhatuse esimees Janek Kalvi.

Ühe liitri absoluutalkoholi kohta on õlle aktsiis praegu 6,28 eurot ning sama absoluutalkoholi kogus kanges alkoholis on maksustatud 16,43 euroga. Täpselt sama toimega etanool on seega kahes alkohoolses joogis praegu 10,15 euro suuruse maksuerinevusega. Kui tõsta aktsiisi ühtlaselt 15%, siis suureneks sama toimeaine – alkoholi – maksuvahe õlles ja kanges alkoholis 11,67 euroni.

„Õlu ja siider on oma pideva eelisseisundi tõttu noorte esimeseks alkohoolseks joogiks, millega tarbimisharjumusi kujundatakse ning õlle reklaame on ajaliselt ja mahuliselt alkohoolsete jookide reklaamidest ülekaalukalt kõige rohkem. Loodame, et uus valitsus võtab kuulda terviseorganisatsioone, kes on ammu andnud oma toetuse alkoholiaktsiiside võrdsustamisele,“ ütles Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu juhatuse esimees Janek Kalvi.

Soome ja Rootsi on tõstnud viimastel aastatel lahja alkoholi aktsiisi rohkem kui kange alkoholi aktsiisi, sest kuna toime on sama, ei ole aktsiisi erinevus põhjendatud. Soome kange alkoholi ja õlle aktsiisi vahe on 1,4 korda, Eestis 2,6 korda. Lisaks on Eesti viinaturust 25-33 % salaturu käes. Iga aktsiisitõusuga muutub salaviinaäri aina kasulikumaks ning tungib üha enam peale.