„Oleme tänulikud, et valitsus otsustas kohelda võrdselt õlut, kanget alkoholi ja siidrit, kuid kahjuks jääb veiniaktsiis muutmata," ütles Kutberg. „Eesti-Soome piirikaubanduses on veini osakaal olnud suur. Kui siseturul müüakse veini kõige enam tavapärases 0,75-liitrises klaaspudelis, siis põhjapiiril on kõige menukam olnud toode 3-liitrises pakendis. Mida suurem on müügikogus, seda märgatavam on aktsiisilangetuse mõju lõpphinnas."

Ta märkis, et veiniaktsiisi langetamine mõjutaks kõige enam turistidele suunatud pakiveinide hinda ning elavdaks põhjapiiri turismi ja kaubandust. „Kuigi valitsuse plaan on kahtlemata senini pakutud lahendustest piirikaubanduse pärssimisele kõige suurema mõjuga, omaks veiniaktsiisilangetus siiski täiendavat mõju," lisas Kutberg.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre ütles eile Ärilehes ilmunud artiklis, et alkoholiaktsiisi vähendamise peamine eesmärk piirikaubanduse ohjeldamine, kuid vein ei moodusta sellest märgilist osa.

„Ennekõike ostavad inimesed piirilt õlut ja kanget alkoholi - selliste ostude Eestisse tagasi toomiseks toetas valitsus ka nende kaubagruppide aktsiisi vähendamist 25 protsendi võrra. Vein on piirikaubanduse kõrvalobjekt, mille aktsiisimäära muutmine piirikaubandust kui sellist ei mõjuta," selgitas ta.