Alkotootjad tahavad järgmiste aktsiisitõusude otsustamisel sõnaõigust
"Oleme korduvalt pöördunud nii valitsuse kui riigikogu poole väljendamaks muret aktsiisipoliitikaga kaasneva osas," kirjutab koda riigikogu rahanduskomisjonile saadetud kirjas.
Kirjas viidatakse konjunktuuriinstituudi oktoobrikuistele karmidele hinnangutele. "Eesti senine agressiivne aktsiisipoliitika mõjutab otseselt toodete hinnavahet naaberriikidega. Kange alkohol on käesoleval ajal Eestis ligi 2 korda kallim ning õllekohver 2,5 korda kallim kui Läti piiriäärsetes poodides," märgitakse kirjas.
Vaatamata aktsiisitõusudele on laekumised riigieelarvesse absoluutnumbrites madalamad kui varasematel aastatel, EKI hinnangul laekub 2017. aasta eelarvesse 16% vähem aktsiisitulu kui laekus 2016. aastal. "EKI prognoosib, et Eesti riigieelarvesse laekub aktsiise 2018. aastal ligi 80 miljonit eurot vähem kui rahandusministeerium riigieelarves planeerib. Seejuures ei ole arvestatud käibemaksu laekumise vähenemist, mis on aktsiisilaekumiste vähenemisega kaasnev," toob koda välja.
"Nagu oleme rõhutanud oma varasemates pöördumistes, jääb ka väiksemas mahus kavandatava aktsiisitõusu valguses kehtima seisukoht, et 2018. aasta algusest planeeritav aktsiisitõus toob lisaks senisele piirikaubandusele lõunapiiril enesega kaasa ka muutused põhjapiiril. Aktsiiside vahe vähenemine ja sellest tingitud õllehindade vahe vähenemine Soomega võrdluses on ületamas kriitilist piiri, mis on põhjustamas alkohoolsete toodete ekspordi järsu pidurdumise Soome suunal," kirjutab koda.
"Seega on piirikaubanduse probleem süvenemas ning aktsiisitõusu vähendamine ei avalda piisavat mõju lõunapiiri piirikaubanduse vähendamiseks ning põhjapiiri piirikaubanduse vähendamise ära hoidmiseks. Lisaks pole kõrgemad aktsiisimäärad avaldanud märgatavat mõju alkoholi tarbimise vähenemisele – Eestist ostetud kogused on küll vähenenud, kuid lõunapiirilt ostetud kogused on kasvanud," seisab kirjas.
Pikemas perspektiivis tahab lobigrupp aga kaasa lüüa nelja-aastase riigieelarve strateegia koostamises, mis puudutab aktsiiside osa. Koda teeb nimelt ettepaneku, et enne järgmise riigieelarve strateegia koostamist võiks riigikogu rahanduskomisjoni eestvõttel moodustada töörühma rahandusministeeriumi, MTA, konjunktuuriinstituudi ning alkoholitootjate esindajatest, kelle ülesandeks võiks olla piirikaubanduse mõju põhjalik analüüsimine järgmise koostatava riigieelarve strateegia valguses – selleks, et saaks langetada kaalutletud otsused edasise aktsiisipoliitika kujundamisel.
