"Ma käisin need teemad üle ning vaatasin, kas siin oleks ainest põhiseaduslik vaidlus üles võtta või mitte ning minu vastus on, et jah," sõnas Jõks.

Jõksi sõnul ei ole rahandusministeerium esitatud eelnõu kohta tehtud ühtegi analüüsi. Puudub mõjuanalüüs ning samuti oska ministeerium hinnata, kui suured on ettevõtjate ühekordsed kulud, sest nende "suurust on keeruline hinnata".

Antud juhul ei tohi pettustega võitlemise nimel tehtavad piirangud kahandada huvi ettevõtlusega tegeleda ning peavad olema omavahel tasakaalus.

Äriorganisatsioonide arvutused näitavad, et suurematel ettevõtetel läheksid ühekordsed raamatupidamisprogrammi arendamisega seotud kulutused maksma 2500 - 12 000 eurot. Leidub ettevõtteid, kellel need ulatuksid koguni 15 000 – 20 000 euroni.

Jõksi sõnul on tegemist ettevõtlusvabaduse kaitseala riivega, kuivõrd nimetatud kulutused ei aita kaasa ettevõtja tulu saamise eesmärgi saavutamisele ning ettevõtjal oleks ilma vastava kohustuseta võimalik tegutseda efektiivsemalt. Kuritegude ning sealhulgas maksupettuste tõkestamine on riigi ülesanne, mida tuleks rahastada riigi vahenditest ning käibemaksupettuste avastamine ei tohi toimuda ettevõtjate kohustuste valimatu suurendamise teel.

Riik oleks Jõksi hinnangul võinud kaaluda süsteemi muutmist probleemiga enam seotud valdkondades ja ettevõtetes, mitte kehtestada deklareerimise kohustust kõigile ettevõtetele.

Rahandusminister Jürgen Ligi nentis samal üritusel, et riik loodab muudatusega võita kümneid miljoneid eurosid. "See puudutab ikka pettureid. Ausal ettevõtjal on algul väike ebamugavus ja natuke sahmerdamist, aga paberarvete muutumine elektrooniliseks peaks raha kõvasti säästma ka ettevõtjatele," rääkis minister.

Rahandusministeeriumi poolt esitatud käibemaksuseaduse muutmise eelnõust:
„Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse 20% ja 9% käibemaksumääraga maksustatavate kaupade ja teenuste eest väljastatud ja saadud arvete andmed, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil iga tehingupartneri lõikes vähemalt 1000 eurot.

Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostuarvete ja müügiarvete osas eraldi. Piiratud maksukohustuslane käibedeklaratsiooni lisa vormi ei täida.