Ämari lennuväli jääb hävitajate meelevalda

Riik on sisuliselt loobunud aastate eest paberile pandud plaanist ehitada Ämarisse sõjaväe aerodroomile lisaks ka tsiviillennuväli.

Kaitseministeerium soovib lüüa Ämaris kopa maasse juba vähem kui kahe aasta pärast, et kohendada endine punakotkaste pesa NATO hävituslennukite vastuvõtmiseks. Allianss esitab oma sõjaväelennuväljadele küllalt kõrgeid konfidentsiaalsusnõudeid, mistõttu militaar-aeroplaanid enam rahumeelsemaid lennumasinaid enda kõrvale ei soovi. Möödunud aastal aeti Ämarist välja isegi seda seni kasutanud klubilendurid.

Muutunud otsused

Veel viis aastat tagasi paistis lennuraja tulevik hoopis teises valguses. Nagu kinnitab Martin Jasko majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonnast, oli õhuvägi tollal Ämari väljaehitamisest väga huvitatud. Mõtted käisid kõrgelennuliselt. Ettevõtmisele laiema toetuse leidmiseks sai erinevatesse arengukavadesse kirja pandud, et lennuvälja hakkavad kasutama nii tsiviil- kui ka militaarmasinad.

Niisugustele plaanidele andsid toetust keskkonnakaitsjad. Nood vaatasid murelikult tallinlaste joogivee kohal jõuravaid lennukeid ning nõudsid nende minemasaatmist Ülemistelt enne, kui veekraanidest bensiini voolama hakkab. Kaitseministeeriumi pressibüroo juhataja Meeli Hunt sekundeerib tänagi: ?On ju selge, et ei saa jääda igavesti kasutama Ülemiste lennuvälja,? arutleb ta reisilendude saatuse üle.

Ometi on see vaid varjusurmas vaimude väljakutsumine. Ilmselt säilib kogu maailma mastaabis harukordne võimalus startida taevaavarustesse jalgsimatka kaugusel linnasüdamest ajani, mil Ülemiste vanake näeb enda ümber üksnes elu- ja ärikvartaleid.

?Kui Tallinn ulatub piltlikult Paldiskini, tuleb lennujaama asukoht mõistagi ümber vaadata,? kõneleb üks asjade seisuga kursis olev ametiisik. ?Aga kui tehti lennunduse praegust arengukava, siis lihtsalt ei mõeldud majanduslikult.?

Majandusloogika ütleb selgelt: Tallinna lennuvälja funktsioone pole mõtet dubleerida. Praeguse nägemuse järgi peab Ülemiste võistlema edukalt nii Riia kui ka Helsingiga. Veel üht kodumaist konkurenti ei taha näha peaaegu keegi.

?Eesti-sugune väikeriik ei vaja teist eraldiseisvat rahvusvahelist lennujaama,? rõhutab Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik. Tema teeb hoopis plaane, kuidas Ülemiste õhuterminali Euroopa Liidu toel veelgi edasi arendada.

Üks varasemaid muresid on ära langenud: suure müratasemega lennukeid enam Euroopa Liitu ei lubata. Mis puudutab võimalust, et mõni metalsetest tiivulistest võiks Ülemiste järve prantsatada, siis näeb majandusministeerium märksa suuremat ohtu veesilma pitsitavatest raudteehaarmetest ning Tartu maanteest.

Olgu arengukavades kirjas, mis on, praegu pole Ämaril majandusministeeriumi nägemuse järgi kohta isegi varulennuväljana. ?Ilmastikuolud on Tallinnaga suhteliselt sarnased ja varulennuväljaks olemiseks peaks olema Ämari tehniline varustus Tallinnaga võrdne,? selgitab ministeeriumi pressi-esindaja Jasko, kelle kinnitusel poleks säärasel investeeringul mingit mõtet.

Kodumaa kaitsjate tulevikunägemuses teine lennuväli siiski kerkib ja kui vähegi võimalik, siis just ilma tsivilistideta. Praegu kasutab Eesti Ülemistet piiratud mahus NATO-le vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks. Sõjaväelaste zŠargoonist tavakeelde ümberpanduna tähendab see, et vajaduse korral hakkavad sinna maanduma NATO liitlasväed. Tsiviliseeritud riigid aga ei lase militaar- ning sõjatehnikal niiviisi seguneda.

?Kas kujutate ette, kui Boeingute vahel hakkavad maanduma hambuni relvastatud F-16-d?? küsib üks kaitseministeeriumi ametnik. ?Siis tuleb küll vist kõik reisilennud Helsingisse ümber suunata.? Ilmselt tekiks samasugune probleem ka siis, kui Boeingud Ülemiste asemel Ämarist stardiksid.

Sõjasaladused

Kui palju raha peaksid sõjaväelased nüüd, kus tsiviilpool on nad omaette jätnud, lennuvälja alla panema, ei taha sõjasaladustele viidates keegi täpselt öelda. ?Kindel on aga see, et Eestil seda raha pole,? räägib üks inimene kaitseministeeriumist.

Meeli Hunt märgib, et kindlasti oodatakse abi ka NATO-lt ja praegu käib juba taotluste ettevalmistamine. Väga optimistlik ta samas pole.

Paralleelsed lennuväljad

Ämari lennuväli

?? Arengukavade järgi peab olema ühtses tsiviil- ja militaarkasutuses. Reaalselt on plaanid tsiviillendudeks maha maetud.

?? Praegu asub seal õhuseirekeskus ASOC. Aastatel 2006??2008 ehitatakse plaanide järgi välja miinimumnõuetele vastav õhuturbe (Air Policing) lennuväli, kuhu saavad maanduda NATO hävitajad.

?? Aastal 2010 peab funktsioneerima kui NATO miinimumile vastav lennuväli vastuvõtva riigi toetuse (Host nation support) andmiseks.

?? Vajalikud investeeringud on saladus. Kaitseministeerium töötab välja toetustaotlust NATO-le.

Allikas: kaitseministeerium

Ülemiste lennuväli

?? Praegu valdavalt tsiviillennuväli. Kui vaja, maanduvad ka NATO sõjalennukid. 2006. aasta lõpuks rekonstrueerib kuue miljoni krooni (384 000 euro) eest lennuliiklusala.

?? Reisiterminal laieneb 2007. aastal enam kui seitsme miljoni krooni (490 000 euro) eest. Taotleb kaasfinantseerimist Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.

Allikas: Tallinna Lennujaam