Amazoni, Facebooki, Apple’i ja Google’i juhid pidid USA kongressis aru andma oma „liiga suure võimu” kohta

Jeff Bezosele Amazonist, Mark Zuckerbergile Facebookist, Tim Cookile Apple’ist ja Sundar Pichaile Google’i emafirmast Alphabet öeldi USA kongressi esindajatekoja alamkomitee kuulamisel, et nende ettevõtetel on liiga suur võim ning nad ei kahjusta mitte ainult konkurente, vaid ka kliente.

Nelja USA tehnoloogiagrupi juhte süüdistati käitumises nagu „küberparunid”, kes kasutavad oma ettevõtete suurust konkurentsi ebaausaks mahasurumiseks. Küsitletavad demonstreerisid kohati halba mälu ja lubasid esitada komiteele hiljem täpsemaid andmeid, vahendab Financial Times.

Kongresmenid osutasid sisemistele e-kirjadele ja muudele tõenditele, kui võtsid luubi alla mõnikord Amazoni enda toodetega konkureerivate kolmandatest osapooltest müüjate kohtlemise Amazoni poolt ja Instagrami ostmise Facebooki poolt kaheksa aastat tagasi, mis kõrvaldas potentsiaalse konkurendi, ning esitasid veel palju kartellide vastase võitlusega seotud küsimusi.

„See oli 11 aastat tagasi, nii et te nõuate mu mälult üsna palju,” vastas Bezos ühele demokraadist kongresmenile, kes küsis Amazoni strateegia kohta Diapers.com-i emafirma omandamisel 2010. aastal. Komitee avaldatud dokumendid viitavad sellele, et Amazoni juhid koostasid „võiduplaani” Diapers.com-i vastu, mis sisaldas agressiivset hindade alandamist.

Esindajatekoja õiguskomitee kartellide vastase alamkomitee demokraadist esimees David Cicilline ütles, et probleemid ulatuvad kaugemale kui need ettevõtted ja tegemist on laiemalt USA majanduse probleemiga.

„Paljudel nende ettevõtete kasutatavatel teguviisidel on kahjulikud majanduslikud mõjud. Need ei soodusta ettevõtlikkust, hävitavad töökohti, tõstavad kulusid ja kahandavad kvaliteeti. Lihtsalt öeldes: neil on liiga palju võimu,” ütles Cicilline.

Kartellide vastase alamkomitee kuulamine oli esimene kord, kui sellisel üritusel on aru andnud kõigi nelja ettevõtte tegevjuhid. Bezose jaoks oli see üldse esimene kord isiklikult kongressi ees aru anda, 26 aastat pärast ettevõtte asutamist.

Amazoni koduosariigi Washingtoni demokraadi Pramila Jayapali küsimustele vastates tunnistas Bezos, et ettevõte võib olla kasutanud andmeid kolmandatest osapooltest müüjate kohta, et teha äriotsuseid oma teenuste või toodete kohta.

Jayapal ütles, et ühe Amazoni endise töötaja sõnul on müüjate andmed nagu „kommipood ja kõigil on ligipääs kõigele, millele nad soovivad”.

Maailma rikkaime mehe Bezose jaoks oli veel üks ebamugav hetk see, kui esindajatekoja liige Georgiast Lucy McBath mängis ette helisalvestuse, milles üks õpikute müüja rääkis, et Amazon kõrvaldas ta oma turult ilma korraliku seletuseta.

„Ma ütlen, et see ei ole vastuvõetav,” kommenteeris Bezos ja lisas: „Aga ma ei arva, et see on süstemaatiline, mis toimub.”

Vabariiklased võtsid teemaks Google’i vastumeelsuse teha koostööd USA sõjaväega. Ken Buck viitas Google’i 2018. aasta otsusele loobuda osalemisest konkursil pilveteenuste osutamiseks Pentagonile. Google väitis, et see töö oleks vastuolus ettevõtte väärtustega, mis ei luba arendada tehisintellektiga relvi.

Buck süüdistas Google’it ka Hiina abistamises, mida Pichai eitas.

Domineerivat e-kaubandusettevõtet Amazoni ja ülimalt tulutoovat App Store’i pidavat Apple’it on aastaid süüdistatud selles, et nad on oma platvormidel ebaausad väravavalvurid, kes võtavad tasu, andes samas eelised oma toodetele ja kasutades ära andmeid, mis pole teistele kättesaadavad.

Facebooki ja Google’i emafirmat Alphabeti on süüdistatud oma domineeriva positsiooni kasutamises sotsiaalmeedia ja otsingu valdkondades väiksemate rivaalide ülesostmiseks oma positsiooni tsementeerimiseks ning oma võrgustike tohutu haarde kasutamises tarbijate suunamiseks nende oma toodete juurde.

Nelikust näitas Apple üles kõige väiksemat ebamugavust. Cook tõrjus väiteid, et App Store valib ise välja võitjaid ja kaotajaid ning eelistab oma rakendusi.

„Kui Apple on väravavalvur, siis see mida me oleme teinud, on värava rohkem avamine,” ütles Cook.

Kuulamine heitis ebamugavat valgust Zuckerbergile. Demokraadid tõid esile mitmeid sisemisi e-kirju 2012. aastast, mis näitasid, et Zuckerberg rääkis teiste ettevõtete ostmisest konkurentsiohtude kõrvaldamise kontekstis.

Ühes kirjavahetuses 2012. aastast arutasid Zuckerberg ja Facebooki tollane finantsjuht David Ebersman Zuckerbergi motiive Instagrami omandamiseks. Ebersmani küsimusele, kas Zuckerbergi põhjenduste hulgas on „potentsiaalse konkurendi neutraliseerimine”, vastas Zuckerberg jah, kuigi põhjenduste hulgas oli ka kahe toote integreerimine teenuse parandamiseks.

Ühes teises kirjavahetuses samal aastal kirjutas Zuckerberg: „Me võime ilmselt alati lihtsalt ära osta mis iganes konkureeriva idufirma, aga kulub aega, enne kui me suudame osta Google’i.” Kuulamisel ütles Zuckerberg, et see oli ilmselt mõeldud naljana.

Zuckerberg märkis ka, et Instagrami omandamise kiitsid omal ajal heaks kartellide vastased ametkonnad.