Amet peab Eesti Energia üldteenust endiselt kalliks
Amet ütles oma esialgse seisukoha välja juulis, kui pidas taunimisväärseks olukorda, kus lepingulistele klientidele pakutava marginaali ja üldteenuse marginaali vahe erines ligi kaks korda.
Konkurentsiameti juhi Märt Otsa hinnangul võib üldteenuse marginaal olla kõrgem, kuid erinevus ei tohiks olla nii suur. Eesti Energia ameti seisukohtadega ei nõustunud ning Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink teatas toona, et amet on võrrelnud võrreldamatut.
"Täna menetlus kestab, kuid amet on oma seisukoha välja öelnud, et marginaal on liiga kõrge ning on eriarvamusel Eesti Energiaga," ütles konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits Ärilehele.
Uulits rõhutas, et tegemist on tagantjärele kontrolliga, mitte hinna kooskõlastamisega, mistõttu läheb menetlusega kauem aega.
Turu lõpliku avanemisega käesoleva aasta algul võib Uulitsa sõnul rahule jääda. Ta märkis muuhulgas, et tulenevalt turu aktiivsest käivitumisest on üldteenuse tarbijaid praeguseks vähemaks jäänud.
"Elektrituru avanemist võib lugeda positiivseks. Head meelt teeb see, et turul on saadaval erinevaid pakkumisi ning tekkinud on konkurents, mis annab ka tarbijatele valikuvabaduse," sõnas Uulits. "Eesti Energial on endiselt jaeturul suur osakaal, kuid konkurentsi arenedes see väheneb. Loodame, et uusi konkurente tuleb ka juurde."
Kuidas kujuneb üldteenuse hind?
Üldteenuse hind kujuneb võrguettevõtja poolt üldteenuse osutamise tunnipõhise koguse ja elektribörsi (Nord Pool Spot) tunnihinna korrutise kuu kaalutud keskmisena, millele lisanduvad põhjendatud müügikulud ja mõistlik kasum.
Müügikulude ja mõistliku kasumi osakaal kuu üldteenuse elektrienergia hinnas sõltub üldteenuse kasutajate poolt tarbitud energiakogusest - mida suurem tarbimine, seda väiksem lisakulu tarbitud kWh-le.
