Ametiühingud ja tööandjad pöörduvad palgavaidlusega riikliku lepitaja poole

Tööandjate keskliidu ning ametiühingute keskliidu esindajad ei jõudnud kolmapäeval tuleva aasta miinimumpalga osas kokkuleppele ja otsustati pöörduda riikliku lepitaja poole, kirjutas ERR.

Kuigi ametiühingute ja tööandjate läbirääkimisdelegatsioonid jõudsid augusti lõpus toimunud kohtumisel kokkuleppele, et alampalk võiks 2020. aastal olla 578 eurot, ei andnud ametiühingute keskliit kokkuleppele heakskiitu. Kolmapäeval olid tööandjad valmis veidi suuremaks pakkumiseks, kuid ametiühingud sellega ei nõustunud.

Ametiühingud on seisnud aastaid selle eest, et alampalk moodustaks vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast, mis eeldaks kokkulepet vähemalt 600 euro tasemel.

Ametiühingujuht Peep Peterson kinnitas oktoobri alguses "Aktuaalsele kaamerale", et ametiühingud tahavad 40 protsenti Eesti Panga prognoositud keskmisest palgast.

"See tähendaks sellisel juhul 590. Me kindlasti vaatame Eesti Panga prognoosi üle ja täpsemalt, kuidas nad on selleni jõudnud. Meil ei ole kohustust sellest lähtuda, aga kuskil me peame kokku leppima ja ka vaikselt ootusi alla tooma, et see kindlasti on 600. Tõenäoliselt on see kuskil kahe numbri vahel," rääkis Peterson.

"Ikkagi mõistlik kompromiss on midagi seal vahel. Et alampalk kasvab, see on päris selge ja selle vastu ei ole ka tööandjad kunagi olnud, aga kasv 600-ni on ebarealistlik nii, et sellist lubadust ka välja anda ei tohiks," kommenteeris toona tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Aasa sõnul on ettevõtjate hinnangul majandusel ees veidi raskemad ajad.

"Kui regulatsiooniga kehtestatakse liiga kõrge number, siis üks suuremaid riske on tegelikult tööpuudus. Tööpuudus hakkab kasvama, sest ettevõtjad ei suuda sellist palka maksta kõigile ja pigem lähevad ettevõtted pankrotti ja need töökohad kaovad," selgitas ta.

Loe lähemalt ERRist.