"Otsus väljendab Eesti majanduse suhtelist tugevust ja samas ka seda, et lisatõuget suurema kasvu saamiseks oleks vaja," ütles ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson töötuskindlustusmakse vähendamise ettepanekut kommenteerides.

"Pole mõtet asjatult väljutada majandusest kümneid miljoneid eurosid, mida võiks kasutada investeeringuteks või töötajate täiend- ja ümberõppeks. Usun, et tuli riigimehelik otsus, mis on jätkusuutlik vähemalt 2-3 aastat."

Petersoni sõnul kaaluti isekeskis pikalt, kas lähtuda maksemäära kinnitamisel rahandusministeeriumi tavaprognoosist või pessimistlikumast riskiprognoosist, kus justkui peaks arvesse võetama kõiki halvimaid stsenaariume.

"Kuivõrd kompromiss valitsust ei huvitanud ja meie nägemus majanduse tulevikust ei ole ülearu pilvine, siis jäime samade aluste juurde, millel baseerub terve [rahandus]minister [Jürgen] Ligi koostatud riigieelarve projekt. Pole põhjust olla usklikum kui paavst ise. Vastasel juhul oleks maksemääraks kujunenud 2,25 protsenti," sõnas Peterson.

"Valitsuse võimalikku tulevast käitumist ette ennustada ega kommenteerida ei tahaks. Ootame sündmused enne ära ja peame siis rahulikult aru tuleviku osas," lisas ametiühingute keskliidu juht.

Töötukassa nõukogu tegi nelja poolt- ja kahe vastuhäälega valitsusele ettepaneku kehtestada järgmisel aastal töötuskindlustusmakse määraks 2,1 protsenti ehk töötajatele 1,4 protsenti ja tööandjatel 0,7 protsenti.

Otsuse poolt hääletasid ametiühingute ja tööandjate esindajad ja vastu riiki esindavad töötukassa nõukogu liikmed.