Sellise õiguse annab neile töölepinguseadus, kirjutab tänane Postimees.

Vastavalt töölepinguseadusele on ametiühingul õigus rohkem kui 20 töötaja koondamisel anda sellele oma hinnang ning see vajaduse korral ajutiselt peatada.

"Praeguses olukorras ei näinud me muud võimalust, kui selline radikaalne samm astuda," lausus vedurimeeste ametiühingu esimees Tõnu Väät. "Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kui varem pidi meeste viimane tööpäev olema märtsi lõpus, siis nüüd lükkub see edasi mai lõppu."

Väädi sõnul astuvad ametiühingud mingi mõistliku lahenduse leidmiseks läbirääkimistesse riikliku lepitajaga ning see kaks kuud ongi hingetõmbeajaks. "Liiatigi võib selle aja jooksul tulla Riigikogust otsus, et reisirongiliiklus nendel liinidel ikkagi jätkub," märkis Väät.

Kui läbirääkimised aga tulemust ei anna, kavandavad ametiühingud streiki, mis võib kesta kauem kui üks päev. "Näha oli, et tunniajane hoiatusstreik tulemust ei andnud, mistõttu ei ole võimatu, et me jätame rongid mõistliku otsuseni seisma," märkis Väät.

Edelaraudtee juhi Henn Ruubeli sõnul tuli ametiühingute selline otsus talle üllatusena, sest kolmapäeval aset leidnud kohtumisel sellisest võimalusest juttu ei olnud. "Loomulikult see meile ei meeldi, sest see toob juurde lisakulutusi, millega me pole arvestanud," märkis ta.

Tõnu Väädi sõnul korraldab ametiühing aga juba 21. veebruaril Toompeal meeleavalduse, kus nõutakse reisirongiliikluse jätkamist.

Valitsuse pressibüroo juhataja Kaarel Tarandi sõnul on valitsuse käitumist siiski raske prognoosida, kuid ta kinnitas, et mingil määral võetakse nõudmisi kindlasti arvesse.