„Me tõsisema arutelu teeme järgmisel nädalal, aga eks meie lootused või plaanid olid rohkem seotud sellega, et tuleks ikkagi üdini vasakpoolne valitsus,” kommenteeris värskeid parlamendivalimiste tulemusi Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson. „Päris mustade prillidega asja peale ei vaata, aga ootamatu on küll,” tõdes ta Reformierakonna valimisvõidu peale.

Siiski usub Peterson, et Keskerakond või sotsiaaldemokraadid on kindlasti ka uues koalitsioonis. „Nii et paneme lootused ja oleme valmistunud selleks, et töötajatele vajalikke punkte ikkagi lauale saada,” rääkis ametiühingute juht. Tema sõnul on ametiühingud teinud võrdluse oma valimissoovide ja hiljutise tööandjate manifestiga ning saanud päris hea tulemuse.

Ülevaade ametiühingute ja tööandjate ühistest seisukohtadest on ka kõigile riigikokku valituks osutunud erakondadele hiljuti elektrooniliselt edastatud. Tema sõnul saab Reformierakond nende seisukohti kasutada pärast seda, kui on otsustanud ära, kellega valitsusläbirääkimisi alustab.

„Milles me [tööandjatega] kokku leppisime, oli see, et uus valitsus võiks jätkata kolmepoolse dialoogiga – nagu Ratas selle eelmise aasta mais käima tõmbas –, jõudsime järeldusele, et tööinspektsiooni on vaja oluliselt tugevdada – et neile lisaraha anda – ja majandusele pühendusime päris palju. Investeeringuid on vaja, eriti automatiseerimisse ja digitaliseerimisse,” loetles Peterson.

Küll aga tõdes ta, et olid ka mõned teemad, mis olid ametiühingutele ja tööandjatele vastastikku ebamugavad. Nende punktide osas otsustati kokkuleppe teel neid lahendada. „Näiteks töökeskkonna parandamine – eesmärk on ühtne, aga mis järjekorras täpsemalt teha, on kokkuleppe küsimus,” rääkis ametiühingute juht.

Sama asi puudutas ka paindlikke töösuhteid – mida soovib ka sotsiaalministeerium hiljutiste seadusemuudatuse ettepanekutega muuta –, kus ametiühingud said tööandjatelt küll kinnituse, et nemadki on huvitatud nendest, kuid kuidas seda teha, tuleb veel kokku leppida.

Pühapäeval toimunud riigikogu valimised võitis ülekaalukalt 28,9%-iga Reformierakond, kes sai riigikogus 34 kohta, mis on nelja koha võrra enam kui viimase koosseisu ajal. Talle järgnes 23,1% ja 26 kohaga Keskerakond, kes pidi ühe koha senisega võrreldes loovutama.

Nende järel tulid EKRE, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid. EKRE-ga on Reformierakonna peaministrikandidaat Kaja Kallas koostöö seni välistanud.