„Kuigi töögrupi kokkukutsumises võib näha riigikogu rahanduskomisioni ja võimalik, et ka rahandusministeeriumi head tahet, on tunda, et riik kompromisse ei otsi,“ nentis Sillat pärast kohtumist Ärilehele.

„Ilus sotsiaalne võrdsustamise silt katab tegelikult riigieelarvesse lisaraha leidmise vajadust. Ettevõtjatele oleks sellekohane avatud ning aus selgitus oluliselt arusaadavam ja ka võimalike lahenduste väljapakkumine lihtsam,“ märkis ta.

Sillat ütles, et teine demagoogiline seisukoht rahandiusministeeriumi poolt on "uute maksude mittelisamise lubadusest kinnipidamine". „Kas käibemaksu kinnipidamine ei ole siis maks?“ imestas Sillat.

„Kui rahandusministeerium tunnistaks seda maksuna, oleks neil ilmselt oluliselt keerulisem põhjendada, miks ei sobiks selle asendamiseks vaid ettevõtete autodele mõeldud CO2 põhine maks, mis asendaks planeeritavat käibemaksu kinnipidamist ja ka erisoodustusmaksu. Seda maksaksid kõik ettevõtjad sõltuvalt auto CO2 heitmetest, mis on võrdelises sõltuvuses auto kütusekuluga,“ selgitas Sillat.

Selle lahenduse plussideks oleks tema sõnul väga lihtne haldamine ja maksust kõrvalehiilimine oleks välistatud.

„Seda peaksid hakkama maksma ka nn elustiiliettevõtjad. Kokkuvõttes laekub planeeritud summa ja vastukaalu skeemitamisena ei teki. Kõigile kasulik,“ rääkis Sillat.

Neljapäeval toimus riigikogu rahanduskomisjoni töörühma koosolek, kuhu olid kutsutud ettevõtjate katuseorganisatsioonide ja rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti esindajad.

„Kohtumise võiks kokku võtta nii: palju põhimõttelisi ja praktilisi küsimusi – millele antud vastused süvendasid veelgi arusaama, et ettevõtjate ja ametnike vahel laiutab suur ideoloogiline lõhe,“ võttis Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts kohtumise kokku.