Mäletatavasti lekkisid 50 miljoni Facebooki kasutaja andmed Cambridge Analytica nimelise ettevõtte kätte. See ettevõte tegeles 2016. aastal Donald Trumpi valimiskampaaniaga.

Mida sellest järeldada? Selle küsimuse üle arutleb pikemas analüüsis Soome rahvusringhääling Yle.

Kõige üllatavam on nende hinnangul see, et Facebookist on teabe varastamine nii lihtne. Ammu on teada, et portaal kogub kasutajatelt andmeid sihitud reklaami jaoks, nüüd on selge, et teavet saab kasutada ka rahvusvahelises poliitikas ja valimistel.

Ka Edward Snowden säutsus Twitteris, et Facebook teenib miljoneid, kui müüb inimeste eraelu intiimseid üksikasju. See läheb palju kaugemale piirist, et kasutatakse vaid teavet, mida inimene ise vabatahtlikult avalikult oma lehele lisab.

Ilmselt mõtlevad paljud, et neil pole ju midagi varjata. Ent küsimus pole vaid teabes üksikisiku kohta. Suurfirmasid huvitavad andmekogud ehk massiliselt andmeid, millest saab suuremaid järeldusi teha. Yle hinnangul poleks Trump tõenäoliselt presidendivalimisi võitnud, kui tema kampaaniameeskonnal poleks olnud taga analüüsitiimi ja nii paljude valijate andmeid. Masside suunamiseks on vaja teada tausta.

Kontaktinfot, nagu näiteks e-mailid - on lihtne edasi müüa. Puudub laiem teave, kellele ja mis eesmärgil neid edastatakse. Facebooki esindajad on kinnitanud, et tegelevad sellega, et muuta leht turvalisemaks ning andmete lekkimine keerukamaks.

Ent tegelikult liiguvad andmed edasi näiliselt lihtsates olukordades. Avades näiteks mõne lõbusa testi, on seal paljud küsimused kaudsema suunitlusega, et mõni reklaamimüüja saaks andmeid kasutada.

Küsimärke on palju, ent Yle hinnangul kavatseb Facebook andmeid tulevikud kasutada viisil, mille peale me praegu ei tulekski. "Andmed on uus nafta, mida kasutada," viitab analüüs lõpetuseks.