Analüüs: iga teine 17-aastane noor on saanud töökogemuse, aga selles on üks murettekitav nurk

 (57)
Noored tööl.
Noored tööl.Foto: Taavi Arus

Kuigi iga teine 17-aastane Eesti noor on saanud juba esimese töökogemuse, on murettekitav, et paljud neist töötavad kas võlaõiguslepingu alusel või sootuks mustalt.

Nii ei saa noored töölepinguga ettenähtud hüvesid, kuigi nende töö vastab tavapärasele töösuhtele, mille puhul tuleks sõlmida tööleping, kirjutab Tööelu blogi.

Mitmete piirangute tõttu peavad tööandjad noorte palkamist hooajatöödele keerukamaks kui täisealiste töölevõtmist. Millised on veel murekohad alaealiste palkamisel ja noortel esimese töökogemuse saamisel, selgub äsja sotsiaalministeeriumis valminud analüüsist. Selle mõningatest tulemustest kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk.

Kui vaadata viimaste aastate statistikat, kõneleb see selget keelt praeguse aja noorte töökusest, kui et soovimatusest osasid töid mitte teha. Näiteks 2015. aastal omas 17-aastaste noorte seas töökogemust 38% ning 2018. aastaks oli see näitaja juba 9 protsendipunkti kõrgem ehk 47% See tähendab, et peaaegu iga teine 17-aastane noor omab mingisugustki töökogemust. Samasugust kasvutrendi võib viimastel aastatel täheldada kõikide 13-17-aastaste noorte puhul. Samas on ilmselt töökogemust näitavad osakaalud veelgi suuremad, kuna see statistika tugineb ametlikult lepinguga töötavate noorte andmetele. Analüüsi käigus tehtud küsitlusest selgus, et ligikaudu kolmandiku noorte esmased töökogemused on mitteametlikud ehk nendega pole lepingut sõlmitud.

Seotud lood:

Joonis 1. Aasta jooksul töötanud noorte osakaal kõigist vastavas vanuses noortest.

Joonis näitab, et vanuse kasvades on üha rohkem noori, kes on omandanud enne täisealiseks saamist töökogemuse ning selline tulemus on kahtlemata rõõmustav. Murettekitavaks võib pidada aga seda, et 2018. aasta andmetele tuginedes oli 59% töötanud töölepingu alusel, kuid 37% töötas võlaõigusliku (nt käsundus-, töövõtuleping, edaspidi VÕS leping) lepingu alusel. Võrdluseks võib öelda, et täiskasvanud töötajaskonna seas on VÕS lepingute osakaal vaid 7%. Selliste lepingute puhul ei ole töötajale tagatud piisav kaitse töökeskkonna ohutegurite vastu, samuti ei ole määratletud puhkeaega, mistõttu on see probleem, kui arvestada, et noored vajavad oma kogenematuse tõttu ka tööturul suuremat kaitset.. Tööinspektsiooni praktikagi näitab, et sageli on lastega sõlmitud VÕS-leping, kuid lepingu olemuse lähemal uurimisel selgub, et tegemist on töölepingulise suhtega. Vähese elu- ja töökogemusega noor vajab aga enam juhendamist ja tähelepanu kui täiskasvanud töötegija, kahjuks juhtub ka tööõnnetusi noortega rohkem.

Miks siis eelistatakse võlaõiguslepinguid?

Analüüsi käigus intervjueerisime ka tööandjaid ning intervjuudest selgus, et üks oluline põhjus töölepingu asemel VÕS-lepingute sõlmimiseks on paindlikkus. Noored teevad sagedamini hooajatöid, mille puhul pole tööaeg alati kindlalt määratletav. Näiteks põllumajandussektoris sõltub töö sageli saagi valmimisest.

Töölepingu seaduse nõuetega seoses tõid tööandjad murekohana välja ka liigsed piirangud noorte värbamisel. Nimelt peavad tööandjad taotlema 7-14-aastasega töölepingu sõlmimiseks nõusolekut tegevuskoha-järgselt tööinspektorilt 10 tööpäeva enne töötaja tööle asumist. See erineb oluliselt täiskasvanu või juba 15-aastaseks saanud töötajast, kelle võib registrisse kanda ka tööle asumise päeval. Euroopa Nõukogu direktiiv, mis reguleerib noorte kaitset töökohal, nõuab aga pädeva ametiasutuse luba vaid kuni 12-aastaste laste puhul.

Tööandjad eelistavad omasid

Analüüsi tarbeks küsitlesime ka koolinoori et hinnata nende seniseid kogemusi ja hoiakuid töötamise suhtes. Tulemustest selgus, et 79% vastanud koolinoortest oli vähemalt ühe oma töökohtadest leidnud pere või tuttavate kaudu. Ka mitmed tööandjad tõdesid intervjuudel, et eelistavadki töökogemuse andmist oma töötajate lastele. Samas 38% neist noortest, kes polnud kunagi töötanud, olid küll otsinud tööd, kuid ei olnud leidnud sobivat töökohta. Selgus ka, et noore töökogemuse saamine sõltub ka noore elukohast - näiteks oli Pärnu maakonnas aasta jooksul töötanud noorte osakaal teiste maakondade võrdluses suurim, kõige vähem said töötada aga Ida-Virumaa koolinoored.

Mis saab edasi?

Analüüsi tulemustele tuginedes alustab sotsiaalministeerium ettepanekute koondamist seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusse, mis valmib selle aasta novembriks. Selle mõttepaberi koostamiseks andis valitsus 18. juunil rohelise tule. Ühtlasi toetas valitsus põhimõtet, et alaealiste töötamise piiranguid tuleks leevendada kaotades edaspidi kohustuse 13-14-aastaste puhul küsida tööinspektorilt 10 tööpäeva enne noore tööle asumist selleks nõusolekut. Kuivõrd noorte kaitse tööl on jätkuvalt oluline, leidis toetust ka ettepanek töölepingu seaduse muutmiseks selliselt, et tööandjal ja töötajal oleks võimalus kokku leppida tööajas ajavahemikuna ehk võimalus sõlmida miinimum-maksimum töötundidega tööleping.

Kõige selle juures on oluline jätkuvalt tagada alaealiste kaitse tööturul. Seetõttu peaksid suurenema Tööinspektsiooni järelevalve alaealistega sõlmitud lepingute üle See tähendab, et Tööinspektsiooni koormus seoses alaealiste töötamisega ei väheneks, vaid nõusolekute üle vaatamise ja andmise asemel teeks Tööinspektsioon rohkem kontrollkäike tööandjate juurde, kes on noori tööle võtnud ning nõustaks vajadusel tööandjaid.

Lisaks otsustati, et alaealistega seotud tööõnnetuste riskide maandamiseks tuleb edasi arendada tööinspektsiooni infosüsteemi TEIS, millega paraneks infovahetus tööinspektsiooni ning maksu- ja tolliameti vahel. See omakorda võimaldaks tööinspektoril anda kiiremini tööandjale vastuse seoses alaealise palkamisega. Lisaks hakkaks süsteem edaspidi juhtima tööandjate tähelepanu tööõnnetuste riskidele, mis võimaldaks neid paremini maandada.