ANALÜÜS | Koroonaviirus räsis pensionifonde. Börsitaevasse alles kogunevad pilved

 (277)
Pensionisambad on kandnud kolme kuuga kaotusi, mis tulenevad fondijuhtide valikutest ja investeerimisstiilist.
Pensionisambad on kandnud kolme kuuga kaotusi, mis tulenevad fondijuhtide valikutest ja investeerimisstiilist.Foto: Oliver Tsupsman

Agressiivsed indeksitesse investeerivad fondid on kolme kuuga kukkunud 20% ja enamgi.

Ainult kaks konservatiivset pensionifondi, Tuleva maailma võlakirjade fond ja LHV XS on kolme kuuga 0,9% ja 0,01% teeninud.

Aasta alguses võis börse ja teise pensionisamba fondide tootlusi vaadata lootusrikka pilguga. Hiinas levima hakanud koroonaviirus tundus olevat ebaoluline teema, nüüd aga tunnetavad seda ja räägivad sellest kõik.

Esialgu oli nakatanuid ja surnuid vähe. Investorid vaatasid seda kui tähtsusetut Hiina ühe provintsi probleemi. Hiina aga kasutas jõulisi meetmeid ja piiras Hiina uue aasta paiku kogu maad tabava reisimistuhina ajal inimeste liikumist. Ühtlasi hakkas pidurduma ka kaupade liikumine. Kuna Hiina on tehas kogu maailmale, siis võis eeldada, et riik nakatab maailma majandust tarneahela kaudu. Peale selle, et turism sai hoobi, oli see alles lapsemäng võrreldes ajaga, kui maailma eri kohtades tekkisid uued koroonaviiruse kolded. Inimeste liikumist piirati, Euroopa Liidu sisepiiridele ilmus piirivalve. Lennufirmad ja laevakompaniid teatasid liikluse piiramisest ja kandsid suurt kahju.

Graafika: Kairit Edovald
Seotud lood:


Esiteks ei saa inimesed sama vabalt reisida kui varem, teiseks hakkab maad võtma hirm, mis võib kesta kauem kui viiruse piiramise meetmed. Inimeste kindlustunne on saanud hoobi. Kui inimesed pärast ostuhullust rahunevad, saabub karm argipäev. Paljud asutused on viiruse leviku piiramiseks suletud. Inimeste elu- ja töökorraldus muutub.

Tööandjad peavad koos töötajatega leidma teid, kuidas muutunud oludes hakkama saada. Pilgud on pööratud ka valitsuse abikäe poole.

Pensionireform on senisel kujul takerdunud. Seetõttu on inimeste võimalused oma teise samba varasid ümber tõsta piiratud.

Üks hullemaid variante juhtus eelmise kriisi ajal. Valitsus peatas riigi sissemaksed teise pensionisambasse ja andis ka inimestele vabaduse sissemaksed peatada. Ühed kasutasid seda võimalust, teised maksid hambad ristis edasi. Paraku saabusid sel ajal parimad investeerimisvõimalused, sest varade hind oli madal ja fondiosakud jäid odavalt soetamata. Ei saa välistada, et riigil võib tulla kihk kasutada uuesti sama meedet ja peatada nüüdki teise pensionisamba sissemaksed. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles Delfile, et valitsus peaks kaaluma teise pensionisamba maksete ajutist peatamist. Ta viitas, et samamoodi käituti eelmise suure majanduskriisi aegu. Valitsuse kriisikomisjoni laual seda varianti esialgu siiski pole.

Nende jaoks, kes tippe ega põhju ei jahi, on lihtsaim tee investeerida regulaarselt väikseid summasid.

Nende jaoks, kes on valmis riskima ja elavad praeguse kriisi tööd säilitades üle, tekib regulaarselt teise sambasse raha pannes ka paremaid ostukohti. Siiski tasub arvestada, et veel mõnda aega tuleb halbu uudiseid. Kui kaua, on raske ennustada. Õigupoolest on need nii Eestis kui ka mujal alles alanud. Ettevõtted püüavad alles aru saada, kuidas olukord muutub ja mismoodi mõjuvad valitsuste meetmed, tarbimiskäitumise muutumine ja väliskeskkonna jahtumine. Kuigi ettevõtted teevad olukorraga kohanemiseks esimesi samme, ei saa välistada, et tulla võivad ka palgakärped, koondamised ja sundpuhkused. Börsiettevõtted ja teisedki firmad hoiatavad, et isegi kõigest kuu aega tagasi avaldatud plaanid enam ei kehti ja kriisi mõju suurust ei suudeta arvudes prognoosida. Liiga palju on lahtisi otsi. Karta on, et ettevõtted hakkavad andma käibe- ja kasumihoiatusi. Samuti võib eeldada, et neil terkib soov raha säilitada, jättes dividendi välja maksmata või annulleerides aktsiate väljakuulutatud tagasiostud. Need sammud ei toeta aktsiate hinda.

Tõenäoliselt saab veel pikka aega näha börsikursside suurt kõikumist. Investorid lähevad palju pessimistlikumaks, majandus ilmutab languse märke. Neil, kes aktsiatega kätt harjutavad ja investeerivad, võib suure kukkumise ajal tekkida kihk ruttu osta. Börside languse ajal võib see olla võrreldav kukkuva noa püüdmisega. Niimoodi võib käe veriseks tõmmata, kui just pole kaupleja, kes on valmis kiiresti lühiajalisi võite korjama.

Investoritel on aega raha koguda ja valida, enne kui nad ostma hakkavad. Keskpangad ja valitsused pingutavad, et olukorda kontrolli alla saada. See võib aega võtta ja tulemus pole garanteeritud. Loodetavasti taltub koroonapuhang ja ehk jõutakse ka vaktsiinini, kuid see võtab aega. Keegi ei kõlista börsi põhjas ega tipus kella. Nende jaoks, kes tippe ega põhju ei jahi, on lihtsaim tee investeerida regulaarselt väikseid summasid. Eeldus on see, et pikas perspektiivis aktsiate hinnad tõusevad, nagu nad on pikkadel perioodidel näiteks USA-s teinud.