Analüüs: tallinlastele on uus korter kättesaadavam kui Riia või Vilniuse elanikele
SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt sai keskmise sissetulekuga Tallinna elanik kolmandas kvartalis soetada 34, Vilniuse elanik 28 ja riialane 23 ruutmeetrit uut elamispinda, selgub analüüsist.
Tallinnas on elanike ostujõud nii uute kui järelturu korterite lõikes juba alates 2012. aasta lõpust järjest vähenenud. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis sai Riias keskmise palgaga osta umbes 50, Tallinnas 41 ja Vilniuses 40 ruutmeetri suuruse standardkorteri, mis on Riias ja Vilniuses ligikaudu ruutmeeter rohkem, Tallinnas aga peaaegu ruutmeeter vähem kui kvartal tagasi.
Eluasemete kättesaadavust parandas madal inflatsioonimäär ja palgakasv, Tallinnas oli ostujõu vähenemise peamiseks põhjuseks sesoonne sissetulekute langus. Kvartali keskmine uute eluasemelaenude intressimäär oli Leedus 2,24, Eestis 2,80 ja Lätis 3,50 protsenti.
Seekord võeti SEB eluaseme ostujõu indeksi arvutamisel eraldi vaatluse alla ka aeg, mis kulub kodulaenu esmase sissemakse kogumiseks. 10-protsendilise sissemakse kokkusaamiseks 40-ruutmeetrise uue korteri soetamiseks kulub tallinlasel vähem kui kaks aastat, Riias ja Vilniuses umbes 2,5 aastat. Arvutus põhineb eeldusel, et kõrvale pannakse 30 protsenti tuludest.
SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas märkis, et uue kodu kättesaadavust mõjutab lisaks sissetulekule, intressimäärale ja eluaseme hinnale oluliselt ka kodulaenu nõutava omafinantseeringu suurus.
Lätis on pangad seoses seadusemuudatustega juba tõstnud laenusaajapoolse sissemakse nõude 30 protsendini, mis tähendab, et keskmise sissetuleku saajal kulub vajaliku summa kokkusaamiseks vähemalt seitse-kaheksa aastat.
