„Minu suvila lähedal langetatakse puid. Kas nad hakkavad sinna tuumajaama ehitama,” helistas üks lähedane inimene mulle keset tänavust suvepuhkust ärritunult. Samal ajal kui enamik eestlasi pooldab tuumajaama ehitamist Eestisse, ei soovi mitte ükski neist näha tuumajaama oma kodu naabruses.

Võin kõiki rahustada: seitsme aasta jooksul ei hakata Eestis mitte kuhugi tuumajaama ehitama. Kuid siis ta tuleb.

Kust võtab majanduskriisis siplev riik raha, et ehitada ligi 16 miljardit krooni maksev tuumaelektrijaam? Küsimusele pole viisakas küsimusega vastata, kuid siiski: kust me võtame raha, et elada ilma tuumajaamata?

Kaks aastat tagasi maksis elektrienergia Eestis nii tööstus- kui ka kodutarbijatele ligi kaks korda vähem, kui Euroopa Liidus keskmiselt. Selline tulemus oli võimalik saavutada tänu elektrituru suletusele ja konkurentsiameti poolt Eesti Energia vastu rakendatud piirangutele. Alates 2013. aastast määravad hommikuse teekeetmise maksumuse mitte konkurentsiameti asjatundjad, vaid spekuleerijad elektri- ja CO2 kvootide börsil. Seniajani jagati CO2 kvoote riikidele ja need põhimõtteliselt kauplesid omavahel ülejäägiga. Alates 2013. aastast maksustatakse tööstuse iga hingetõmme. Riigid saavad kogu CO2 kvoodi omale ja peavad seda hakkama ettevõtetele müüma. Kui seni maksis tonn CO2 ligi 235 krooni, siis uue hinnana terendab 300 kroonist suurem summa. Eesti toodab Eurostati andmetel aastas ligi 17 miljonit tonni kasvuhoonegaasi, mille maksustamine toob meie tööstustele kaela aastas 5,3 miljardi krooni suuruse lisakulu. Eesti elaniku kohta tuleb hakata maksma ligi 325 krooni kuus – sarnaneb linnakorteri ligikaudse elektriarvega.

Kolme aasta jooksul saame meile rahvusvaheliste lepingutega kohustuslikult peale pandud CO2 maksu kogudes kokku summa, millest jätkub tuumajaama ehitamiseks – välisinvestoreid ja pangalaenusid polegi vaja.

Tänavu detsembris koguneb Kopenhaagenis Euroopa Liidu uus kliimakonverents, mis täpsustab kasvuhoonegaaside tootmise piiramise ja kvoodiäri üksikasju. Kuid üks on selge: 2020. aastani peame CO2 tootmist viiendiku võrra vähendama.

Kui Eesti suudab põlevkivikatelde uuendamise ja taastuvenergia mahu suurendamise kõrval rajada oma tuumajaama, siis me mitte üksnes ei täida CO2 normi, vaid säästame reaalselt iga kodaniku raha.

Kõik see toimub ajal, kui kolm Balti riiki moodustavad Läänemere ääres omalaadse tuumavaba ala. Tuumavaba piirkond tähendab, et elektri hind hakkab meie jaoks peadpööritava kiirusega tõusma, sest me pole suutnud oma energiamajandust uue sajandi väljakutsetele kohandada. Kõik meid ümbritsevad riigid toodavad elektrit tuumajaamades. Elektrienergia impordiga harjunud Läti panustab üksnes taastuvenergiale, võites sellest punkte pigem mainekujundusele kui riigi majandusele. Leedu sulgeb tänavu aasta lõpus Ignalina tuumajaama. Pärast seda, kui Leedu president Dalia Grybauskaite nimetas uue tuumajaama ehitamist oma riigile vähe tähtsaks projektiks, osaleb Eesti ühise tuumajaama ehitamise projektis tõenäoliselt üksnes diplomaatilisest inertsist.

Majandusnäitajate poolest sobib Eesti tuumajaama asukohaks palju paremini kui Leedu. Meil on märgatavalt kõrgem sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta ning praeguses majanduskriisis oleme osutunud Balti riikidest kõige kohanemisvõimelisemaks.

Pavlovi refleks

Leedu käitumisest sõltub lähiaastatel olulisel määral, millise meeleoluga eestlased oma tuumajaama ehitamise vastu võtavad. Võib juhtuda, et leedulaste elektritariifid langevad järgmisel aastal märgatavalt. Seda põhjusel, et üle 80 protsendi elektritarbest Ignalina tuumajaamaga katnud riik peab puudu jääva osa ostma peamiselt Venemaalt. Läti, kelle üheks märkimisväärseks elektrienergia tarnijaks on Venemaa, võib uhkustada Euroopa Liidu kõige madalamate elektritariifidega.

Venemaa tuumaagentuur otsib juba aastaid otsest ligipääsu Euroopa turule. Poola, kuid ennekõike Balti riikide elektriturgu silmas pidades hakkavad venelased Kaliningradi oblastisse ehitama Balti tuumaelektrijaama, mis võib valmida juba 2015. aastal. Praegu pakutav odav elektri hind peab käivitama baltlastes Pavlovi refleksi. Milleks teha kulutusi tootmisele omas kodus ja võtta jäätmeriske, kui naabrid pakuvad sama kaupa nii soodsalt? Elektrifirma võib piirduda üksnes investeeringuga ülekandeliinidesse ja koorida elektrikaubandusest ohutult vaheltkasu. Niimoodi me maksame kinni naaberriikidesse tehtavad tööstusinvesteeringud, elektrikaubanduse kasumid, saades vastu üksnes ilma säilimisajata kaupa.

Venelastega strateegilistes valdkondades asjaajamine on aga alati palju rohkem kui lihtsalt äri. Gazprom hoiab, käsi kraanil, juba mitu aastat hirmu all nii Ukrainat kui ka suurt osa Euroopat. Kõige selle taga on mäng nn soodsamate tariifidega, kuid ka gaasitehingutesse ehitatud segaste ärijoonistega.

Erinevalt demokraatiahaiguse all kannatavast Euroopast suudavad Venemaa äristruktuurid oma plaane väga efektiivselt läbi suruda. Eestis oleks kujuteldamatu, kui näiteks Paldiski linnavalitsuse ette koguneks miitingule 600 inimest, kes nõuavad tuumajaama ehitamist Suur-Pakrile. Tuumajaama kriitikud ja vastased aga tembeldataks lihtsalt pahasoovijateks.

Kuid just selline üritus korraldati 17. juulil Kaliningradi oblastis Nemanis, kuhu Venemaa tuumaagentuur ehitab 2016. aastaks Balti tuumaelektrijaama.

Eesti tuumajaama ehitamise ajakava

2009

•• Riigikogu algatab tuumajaama ehitamiseks vajalikud seadusemuudatused. 

2011

•• Tallinna tehnikaülikool ja Tartu ülikool avavad tuumaenergeetika õppesuunad.

2012

•• Tuumajaama ehitamist võimaldavad seadusemuudatused võetakse vastu ja ehitaja algatab asukoha omavalitsuses planeeringu.

2013

•• Tuumajaama eskiis pannakse avalikule arutelule.

2014

•• Kohalik omavalitsus võtab tuumajaama planeeringu vastu ja paneb avalikule arutelule.

2015

•• Planeeringu vaidlustamise korral läheb otsustamine järelevalve korras maavanemale, kes korraldab vastulausete selgitamiseks nõupidamised. Maavanema otsuse järel kehtestab kohalik omavalitsus detailplaneeringu.

2016

•• Algab tuumajaama ehitus.

2023

•• Tööd alustab 600 MW võimsusega tuumaelektrijaam, maksumusega ligi 16 mld kr.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Harju maavalitsus, Ärileht