Analüütik: Eesti on nii väike, et ühe ettevõtte sulgemine võib mõjutada tervet tööturgu
Eesti tööturu olukord on töötaja vaatevinklist hetkel positiivne. Registreeritud töötute osakaal on viimase viie aasta vältel pidevalt langenud ja jõudnud väga madala tasemeni – eile avaldatud andmetel oli juunis registreeritud töötuid vaid 4 protsenti tööjõust. Samal ajal on kiirelt kasvanud ka paljude tööinimeste sissetulekud.
"Küll ei ole olukord Eestis võrdselt hea. Kui Harjumaal oli registreeritud töötus juunis 3 protsenti, siis Ida-Virumaal 8,5 ja Valgamaal 7,6 protsenti," tõi Nestor näiteks. "Suur on vahe ka kaugemate piirkondade ja pealinna palganumbrites. Paljud ettevõtlikud inimesed on äärealadelt parema elu otsinguil lahkunud, mis pärsib seal ka uute töökohtade teket."
Ida-Virumaal kavandatavad suurkoondamised on Nestori sõnul nimlikult kahtlemata traagilised ja mõjutavad negatiivselt paljude perede heaol, kuid samas näitab lähiminevik, et mitmed koondamised on mõni aeg hiljem ka nö „tagasi pööratud“.
Nestor leiab, et Eesti tööturgu reguleeriv seadusandlus on piisavalt paindlik, et ettevõtetel on võimalik nõudluse vähenedes kiirelt töötajate arvu optimeerida ning olukorra paranedes samad inimesed uuesti tööle võtta.
"Ilma selle võimaluseta ettevõtted pankrotistuks ja ei avaks oma uksi enam kunagi. Töötaja seisukohast on koondamine küll väga ebameeldiv kogemus, kuid töötuskindlustus aitab raske aja üle elada," lisas ta.
Väikeriigina peab Nestor Eesti murekohaks, et mõne ettevõtte avamine või sulgemine võib tööturgu tervikuna tugevalt mõjutada. "Kui näiteks suur rahvusvaheline ettevõte siin oma IT keskuse avab, toob see paratamatult kaasa töötajate ära tõmbamise teiste tööandjate juurest. Eesti jaoks on suur väljakutse, kuidas sellistele muutustele kiirelt reageerida," nentis ta.
