Kõige enam abi vajavad kaheksa suurt finantsinstitutsiooni: üleilmsed jaepanganduskontsernid Citigroup, Wells Fargo, Bank of America, kindlustushiid AIG, investeerimispangad Morgan Stanley, Goldman Sachs ja JPMorgan Chase ning General Electricu tütarettevõte GE Financial, ütles Miller Reutersi vahendusel. Neil kaheksal asutusel on 12,2 miljardi dollari eest aktivaid ja kõigest 406 miljardi dollari eest kapitali (3,4%).

1–1,2 triljonit dollarit kapitali kuluks asutustele ära selleks, et oma bilanss taas kindlale alusele seada ja olla võimeline taas kord laenusid väljastama. Praegu on kõnealused institutsioonid liiga sõltuvad lühiajalisest rahastamisest ja nende aktivad on loomu poolest vähelikviidsed ehk neid oleks vajaduse kerkides väga keeruline müüa.

Praegu on Milleri sõnul USA finantssektori kanda 37 triljonit dollarit laenukohustusi.

Milleri sõnul pole USA valitsuse päästeplaanist saadud raha ega laenud õige kapital. Pikaajalised kohustused ei ole õige lahendus, ütles ta. USA valitsus on seni kriisi leevendamiseks ostnud ja ostab ilmselt edaspidigi hädas pankade ja teiste finantsasutuste eelisaktsiaid, mis panevad aktsiate väljaandjatele kohustusi maksta kindlat dividendi.

Et rahaturud taas toimima saada, peaks USA valitsus Milleri hinnangul pankadele välja kuulutama dividendipuhkuse ja abipaketi raha jagama mitte eelisaktsiate ostuks, vaid harilikuks kapitaliks, mida turg praegu piisaval määral pakkuda ei suuda.