Analüütik: millised naabrid ja kuidas meid enim mõjutavad?

 (2)
Tõnu Mertsina
Tõnu MertsinaFoto: Heiki Rebane

Eesti majandus sõltub meie lähiriikidest palju. See mõju tuleb peamiselt läbi kaubanduse, välisinvesteeringute ja turismi. Välismaal teenitud tööjõutulu osakaal on Eestis töötajatele makstud hüvitiste kõrval aga võrdlemisi tagasihoidlik. Üksikute lähiriikide mõju on erinevate näitajate juures mõistagi väga erinev.

Ligikaudu veerand Eesti SKP-st tuleb ekspordist Soome, Rootsi, Lätisse ja Venemaale

Selle aasta esimesel poolel eksportis Eesti meie lähiriikidesse - Soome, Rootsi, Lätisse ja Venemaale - kaupu ja teenuseid kokku nelja miljardi euro eest. Kui arvestada seda, et Eestis loodud lisandväärtuse osakaal ekspordis on ligikaudu 70%, panustasid need riigid meie SKP-sse läbi ekspordi ligikaudu veerandi. Lätisse ja Soome on eksport teinud tugeva tõusu, Rootsi ja Venemaale on see aga vähenenud. Eksport kokku kasvas selle aasta esimesel poolel jooksevhindades 5%, kusjuures Soome panus ekspordikasvu oli ligikaudu kolmandik. Soome on ligi 20 protsendiga meie suurim kaubanduspartner. Eesti jaoks on meie põhjanaaber oluline veel seepärast, et kaupade eksport sellele turule on kõige laiapõhjalisem. Eesti suunab Lätti 90% oma elektri ekspordist ja ligikaudu 10% õlitoodetest, sealhulgas põlevkiviõlitoodetest. Soome ja Rootsi on olulised turud aga meie puidu-, mööbli- ja elektroonikatööstusele ning elektriseadmetele. Soome lisaks veel mustmetalltoodetele ning Eestis toodetud masinatele ja seadmetele. Venemaa mõju on küll väiksem Eesti koguekspordile (3%), kuid ka siin tuleks välja tuua masinad ja seadmed ning mõned keemiatooted.

Seotud lood:

Eksport meie lähiriikidesse on kasvanud koguekspordist aeglasemalt

Viimasel kahel aastal (2016-2018) on ekspordikasv nimetatud lähiriikidesse küll suurenenud, kuid see kasv on olnud aeglasem, kui eksport kõikidesse riikidesse kokku. Põhjuseks juba pikemat aega kestnud Rootsi ja Venemaa suunalise ekspordi langus. Rootsi ekspordi languse taga on vähenenud mobiilsideseadmete väljavedu, mis on ka kogu meie ekspordile tugevasti negatiivse mõjuga. Samas on mobiilsideseadmete ekspordi languse mõju meie SKP-le proportsionaalselt suhteliselt väike, kuna nende toodete lisandväärtuse osakaal käibes on tagasihoidlik. Kaupade ja teenuste eksport mõjutab omakorda meie transpordisektorit. Lisaks rahvamajanduse ja maksebilansi arvestusse minevatele väliskaubandustehingutele mõjutab transporditeenuseid ka Eestit läbiv transiit. Eestit läbivatest transiitkaupadest tulevad aga Venemaalt. Viimastel aastatel on raudteel transiitkaupade mahtude liikumine oluliselt vähenenud, kuid sel aastal need stabiliseerunud või isegi kerge kasvuga. Lähitulevik ei pruugi aga väga positiivne olla.

Vaatamata Soome turistide arvu vähenemisele, ei ole nende kulutused sel aastal vähenenud

Kuigi Eestit külastavavate Soome turistide arv on viimasel paaril aastal vähenenud, on turistide arv kokku suurenenud. Vaatamata Soome turistide arvu vähenemisele, kulutasid nad selle aasta esimesel poolaastal umbes sama palju (280 miljonit eurot) nagu möödunud aasta samal ajal. Siin tuleks aga arvestada hinnakasvu mõju - nende tarbimismaht, mis on inflatsiooniga kohandatud, vähenes veidi. Soome turistide osakaal kõikide turistide Eestis tehtud kulutustes on ligikaudu 40%. Teiste lähiriikide - Lätist, Venemaalt ja Rootsist tulnud turistide arv aga suurenes. Mis ei tähenda aga tingimata seda, et kõikide nende Eestis tehtud kulutused kasvanud oleksid. Näiteks on sel aastal tublisti vähenenud Venemaalt tulnud turistide kulutused. Kõikide Eestit külastanud turistide kulutused on kasvanud ligikaudu 4%. Samas, nagu juba varemgi mainitud, on kulutuste kasvule aidanud paljuski kaasa inflatsioon.

Soome ja Rootsi on läbi oma välisinvesteeringute Eesti majandust oluliselt mõjutanud

Loe veel

Kui vaadata Eestisse tehtud otseseid välisinvesteeringuid, on meie lähiriikide - Soome, Rootsi, Läti ja Venemaa - osakaal kokku tublisti üle poole (möödunud aastal 57%). Kuigi investeeringud nendest riikidest on pikemas ajavõrdluses kasvanud, on nende osakaal kogu välisinvesteeringutes alanenud. Kui Lätist ja Venemaalt tehtud otseste välisinvesteeringute osakaal moodustas möödunud aastal 3-4%, siis Soomest ja Rootsist tuli pool kõikidest välisinvesteeringutest. Selle aasta esimesel poolel kasvas Eestisse tehtud otseste välisinvesteeringute portfell 2% ning selle taga oli peamiselt Rootsi välisinvesteeringute tugev kasv. Kõige enam ongi Eestis Soome ja Rootsi päritolu otseseid välisinvesteeringuid ning seega on need riigid ka Eesti majandust oluliselt mõjutanud. Lisaks meil toodetud kaupade ja teenuste turule, on need riigid „eksportinud" meile teadmust ettevõtete juhtimisest ning toonud Eestisse töökohti.

Meie lähiriigid on pakkunud Eesti ettevõtetele võimalust oma äritegevuse laiendamiseks

Samuti on meie lähiriigid pakkunud Eesti ettevõtetele võimalust oma äritegevuse laiendamiseks. Suurimad välisinvesteeringud on tehtud Leedusse, kuhu oli möödunud aasta seisuga tehtud ligikaudu viiendik kõikidest Eesti ettevõtete tehtud otsestest välisinvesteeringutest. Meile lähematest riikidest on enim investeeritud ka Lätisse - 17% kõikidest meie välismaale tehtud investeeringutest. Kuigi investeeringud Lätisse on kasvanud, on nende osakaal pärast viimast majanduskriisi tublisti langenud - kümme aastat tagasi oli Läti osakaal Eestist tehtud otsestes välisinvesteeringutes ligikaudu kolmandik. Vastupidiselt Lätile on välisinvesteeringute osakaalud teistesse lähiriikidesse - Soome, Rootsi ja Venemaale viimasel kolmel aastal kasvanud. Kokku moodustasid Soome, Rootsi, Läti ja Venemaa möödunud aastal Eesti ettevõtete välismaal tehtud otsestest välisinvesteeringutest enam kui kolmandiku. Selle aasta esimesel poolel Eesti ettevõtete otseste välisinvesteeringute portfell küll vähenes, kuid selle taga oli valdavalt Soome suunatud investeeringute langus.

Meie lähiriikidest on Eesti inimeste välismaal teenitud tööjõutulud vähenenud vaid Soomes

Möödunud aastal teenisid Eesti inimesed välismaal tööjõutulu 325 miljonit eurot, millest Soomes teenitud tulu osakaal oli 46% ehk ligikaudu 150 miljonit eurot. Kuigi selle aasta esimesel poolel jäi Eesti inimeste Soomes teenitud tulu ligikaudu samale tasemele nagu möödunud aastal, on see viimaste aastatega vähenenud. Põhjamaade - Soome, Rootsi ja Norra - osakaal on kaks kolmandikku meie inimeste välismaal teenitud tööjõutulust. Soomele järgneb 13 protsendiga Norra ja siis alles Rootsi. Soomes teenitud tööjõutulu languse taga on Eestist Soomes töölkäivate inimeste vähenemine. Kui Soomes teenitud tulu on viimase viie aastaga vähenenud, siis Rootsis, Lätis ja Venemaal on see kasvanud ning Norras teenitud tööjõutulu ei ole viimasel viiel aastal oluliselt muutunud. Kokkuvõttes on aga Eesti inimeste välismaal teenitud tööjõutulu Eestis töötavate inimestele töötasu kogusumma kõrval võrdlemisi tagasihoidlik - ligikaudu 3%. Võrdluseks, välismaal töötavate Eesti residentide osakaal Eestis töötavate inimeste hõives on ligikaudu 2%.