Kattai sõnul on küllaltki tõenäoline, et nii madal nafta hinnatase ei jää väga pikaks ajaks kestma. „See kehtib eeldusel, et koroonaviiruse levikut suudetakse ohjeldada ja selle mõjud maailmamajandusele taanduvad," lausus ta. Madalseis võib küll olla tarbijatele meeltmööda, kuid see tähendab tootjaile ning tootjamaadele Kattai sõnul piisavalt suurt tulukaotust, et selle vältimiseks omavahelise kompromissini jõuda. Teekonda selleni pole lihtne kirjeldada, sest ei Saudi Araabia ega Venemaa, kes nafta hinna langusesse lasid, pole praeguses olukorras selgelt tugevamal positsioonil.

Kuigi Venemaal on ühe naftabarreli tootmiskulu suurem kui Saudi Araabias, jääb Vene riigieelarve Kattai sõnul tasakaalu umbes kaks korda madalama hinnataseme juures. Seega oleks Venemaal justkui lihtsam saudidega naftasõjas osaleda. Samas, naftabarreli hind allpool 42 dollarit tähendab ka Venemaa jaoks eelarve puudujääki ning see on valus hoop selgelt aeglustuvale majandusele, rääkis Kattai. Saudi Araabia taktikaline vastukäik Venemaa soovimatusele toodangu mahtu kärpida ja turu odava naftaga üle ujutamine tähendab aga vastase takistamist enda heaolu hinnaga. See võib toimida lühiajalise, ent mitte püsiva lahendusena.

„Nii nagu alles paari aasta tagune kogemus Eestis näitas, paikneb nafta hinna suhtes tundlikuim koht kohalikus põlevkiviõlitööstuses, mille toodangu hind ja tootmise tasuvus sõltub nafta hinna kõikumisest. Juhul kui nafta hinnalangus jääb ajutiseks, suudab sektor hakkama saada, sest osal kaubeldavast õlist on kõrgem hind juba varem kokku lepitud. Nafta hinna püsimine tänase taseme lähedal pikemaajaliselt, mida ei saa samuti välistada, kujutab põlevkiviõli tootjate jaoks väljakannatamatut hoopi," lausus Kattai.