Analüütik vastab: kas Briti laenuintresside tõus puudutab eestlast?

 (16)
SEB analüütik Ruta Arumäe
SEB analüütik Ruta ArumäeFoto: Rauno Volmar

Briti majandusteadlased hoiatavad, et riiki tabab 2016. aastal majanduskriis, mis seekord mõjub laastavalt eelkõige tavalistele inimestele. Laenuintresside tõus viib sajad tuhanded britid krahhi äärele. SEB panga majandusanalüütik Ruta Arumäe ja privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel eestlaste rahakotile siin suurt ohtu ei näe.

„Siin on üks väga oluline aspekt. Nimelt on Suurbritannias kasutusel nael. Seetõttu on nad ajanud euroalaga võrreldes teatud mõttes erinevat (või siis kiiremat) monetaarpoliitikat ning olnud esirinnas nii intressimäärade langetamise kui rahatrükiga. Lisaks on nende ärikeskkond siiski veidi teine (soodsam) kui euroalal ning nad on suutnud oma kõige akuutsemate probleemide mõju leevendada või siis neid veelgi tulevikku edasi lükata," ütles Koppel.

Koppel lisas, et euroala on kokkulepete saavutamise keerulisuse ning Saksamaa kohatise vastupõtkimise tõttu alles alustamas oma tõsisemat monetaarpoliitilist eksperimenti. „Hetkel on kõik olulisemad osapooled huvitatud sellest, et intressimäärad euroalal püsiksid madalad ja püsiksid madalad kaua. Minu hinnangul on seega (euroala) intressitõusu jutuks hetkel vale aeg," lisas Koppel.

Eestlane saab hakkama

Ruta Arumäe sõnul vähendab intresside võimaliku tõusu korral meie inimeste haavatavust see, et erasektori laenukoormus vähenes kriisi ajal märgatavalt

„Siiski on erasektori laenukoormus ikkagi ka praegusel hetkel üsna kõrge - eraisikute ja ettevõtete laenujäägi suurus on 71% SKPst. See on piisavalt suur laenukoormus selleks, et intresside tõustes tarbimiskäitumisele mõju avaldada, kuid mitte midagi fataalset," ütles Arumäe.

Arumäe sõnul hakkavad ka siin intressid kerkima, kuid 2016. aastasse peaks eeldatavalt jääma ka aeg, mil majandus üldiselt hakkab hoogu koguma. „Seega saab intresside tõus oodatavalt olema ka Eesti majandustsükli suhtes õigel ajal."

„Kriisiajaga on laenajate maksevõime hindamine märgatavalt konservatiivsemaks muutunud, mistõttu selliste laenajate hulk on vähemaks jäänud, kellele intresside tõus kohe liiga tegema hakkab. Pärast kriisi välja antud laenud on juba antud intressitõusu arvestusega ning suuremate puhvritega selle tarbeks. Eestis on kriisiaeg nii tarbijate kui ettevõtete bilanssi märgatavalt tugevamaks muutnud, et intressitõusude või võimalike muude negatiivsete stsenaariumitega paremini toime tulla," arvas Arumäe.